Testimine on tore:)
Postitatud: 12.09.2005 10:39
Memuaarid? Njah, minu hiljutised juhtumised monsteriga ei ole veel päris memuaarid, kuvalda on ikka veel kasutusvalmilt auto pagasiruumis:)
Oli ilus päikesepaisteline päev kui UPSist helistati ja öeldi, et tulgu ma Towerist saadetud pakile järgi. Nimelt olin tellinud uhiuue kolmkäigulise kasti. Eelmise käigukastiga oli juhtunud väike õnnetus, see lihtsalt jooksis kokku. See juhtus eelmisel nädalavahetusel Haapsalus kus olin rajale pääsemiseks umbes 3 korda pullstarteri nööri parandanud ning kui siis lõpuks rajale sain, jätkus minu rõõmu ka ainult mõneks ringiks, sest siis otustaski käigukast sellise fataalse vembu visata.
Nüüd aga oli kõik teisiti, sest mul oli ju nüüd uus kolmekäiguline. Tegin paki lahti, ja oh, millised tunded mind valdasid, käigukast oli ilus ja puhas ja teatud nurga alt isegi säras. Mõtlesin, et vot nüüd alles läheb sõitmiseks, vot nüüd alles näitan kõigile. Mõtlesin ja silitasin oma uut käigukasti.
Järgmine päev, laupäev, oli veel ilusam ilm, sest olin oma rauast kallimaga nõmme vahel testsõitu tegemas. No vähemalt üritasin testsõitu teha, sest mu kapriisne kallim leidis, et tema ei taha täna sõita. Masinat ei saanudki käima, sest pullstarteri nöör läks katki. Tegin siis kõik ilusti lahti, ei mingit närveldamist, olen ju üldiselt rahulik natuur. Võtsin pullstarteri ning asusin nööri parandama. Ettenägeliku inimesena oli mul nööri kaasas mõne meetri jagu. Nii, korras, nöör peal. Asi kokku ja käivitama... Raks. No hästi, pole midagi, keda ikka süüdistada nööri katki minemises, eks ikka iseennast. Kordasin kätteõpitud protseduuri. Lahti. Kokku. Lihtne. Taas kord meeliülendav tunne ja ootusärevus - paraku läks nöör ka teisel katsel katki, aga ega ma kurat siis selle peale veel endast välja lähe, kuradi xxxx (raadios on selle kohapeal selline heli: piip) ja xxxx, ma olen ju kuradi rahulik inimene. xxxx. xxxx. Kordamine teeb meistriks mõtlesin. Ja olin selles väites juba üpris veendunud kui pidin protseduuri kordama veel 3 korda.
Nüüd mulle aitas! Tegin paar rahulikku:) kõne tomkarile, et millal minu uus rotostart tuleb. Seejärel läksin ehituspoodi, kus otsustasin eksperimeteerida kaks korda jämedama nööriga. Tunnike nokitsemist ja pullstarter sai viili ja superatakiga uue nööri jaoks kohandatud. Nii, teele, teele, kurekesed laulsin ja seadsin end taas minekule, testima. Tuju oli hea ja nõmme metsad ja aiad näisid taas väga ilusad. Testisin umbes pool tundi järjest ja täiskoormusega pullstarterit. Väga hea! Nöör peab vastu! Nüüd mõtlete kindlasti, et miks ma pool tundi pullstarterit testisin? No eks ikka selle pärast, et masin ei tahtnud käima minna! Torts ja torts. Saan käima, mõni sekund käib, sureb välja. Uurisin ja puurisin. Küll vaatasin, ega voolikud katki pole, ega väljalase läbi ei anna, nõelad kõik korras. Ei midagi. No sain ikka lõpuks teada milles asi on. Paistis, et kui küünlasoojendaja peal, siis nagu töötab. Mõtlesin, et sõidan natuke, soojandaja peal, et noh, teen väikese tiiru ja vaatan, et kas jääb tööle. Jäi tööle, väga hästi töötas, kurat, ikka väga hästi läheb. Nii kuidas kiirus kasvas, nii läks ka minu naeratus suuremaks. Aga just siis keeras tänavale mingi masin ja mul oli vaja hoog maha võtta ja masin enda juurde tagasi tuua. Normaalne ju, ikka on ju vahest vaja pidurdada! Pidurdamine iseenesest ei tekita mul kunagi mingeid erilisi tundeid. Täna aga tekitas ja üpris suuri tundeid, no eks ikka selle pärast, et see kuradi käkk ei pidurdanud!!! Eelmisel nädalavahetusel kui käigukast kokku jooksis, oli ta ära lõhkunud ka alumiiniumist pidurihoova ja see tuli pesast välja. Nüüd oli vaja kiiresti reageerida, sest ei tahtnud ju ära lõhkuda enda masinat ega vastusõitvat autot. Keerasin, ja üsna järsult, millepeale minu monster ilusa graatsilise hüppega katusele maandus. No pole ju probleemi, monster ikka maandub katusele, minu oma maandub isegi rohkem katusele kui teiste oma. Ainult üks väike probleem oli, mul oli peal küünlasoojendaja. Pole sellestki probleemi, Nüüd on mul ühe soojendaja asemel kaks.
Oli ilus päikesepaisteline päev kui UPSist helistati ja öeldi, et tulgu ma Towerist saadetud pakile järgi. Nimelt olin tellinud uhiuue kolmkäigulise kasti. Eelmise käigukastiga oli juhtunud väike õnnetus, see lihtsalt jooksis kokku. See juhtus eelmisel nädalavahetusel Haapsalus kus olin rajale pääsemiseks umbes 3 korda pullstarteri nööri parandanud ning kui siis lõpuks rajale sain, jätkus minu rõõmu ka ainult mõneks ringiks, sest siis otustaski käigukast sellise fataalse vembu visata.
Nüüd aga oli kõik teisiti, sest mul oli ju nüüd uus kolmekäiguline. Tegin paki lahti, ja oh, millised tunded mind valdasid, käigukast oli ilus ja puhas ja teatud nurga alt isegi säras. Mõtlesin, et vot nüüd alles läheb sõitmiseks, vot nüüd alles näitan kõigile. Mõtlesin ja silitasin oma uut käigukasti.
Järgmine päev, laupäev, oli veel ilusam ilm, sest olin oma rauast kallimaga nõmme vahel testsõitu tegemas. No vähemalt üritasin testsõitu teha, sest mu kapriisne kallim leidis, et tema ei taha täna sõita. Masinat ei saanudki käima, sest pullstarteri nöör läks katki. Tegin siis kõik ilusti lahti, ei mingit närveldamist, olen ju üldiselt rahulik natuur. Võtsin pullstarteri ning asusin nööri parandama. Ettenägeliku inimesena oli mul nööri kaasas mõne meetri jagu. Nii, korras, nöör peal. Asi kokku ja käivitama... Raks. No hästi, pole midagi, keda ikka süüdistada nööri katki minemises, eks ikka iseennast. Kordasin kätteõpitud protseduuri. Lahti. Kokku. Lihtne. Taas kord meeliülendav tunne ja ootusärevus - paraku läks nöör ka teisel katsel katki, aga ega ma kurat siis selle peale veel endast välja lähe, kuradi xxxx (raadios on selle kohapeal selline heli: piip) ja xxxx, ma olen ju kuradi rahulik inimene. xxxx. xxxx. Kordamine teeb meistriks mõtlesin. Ja olin selles väites juba üpris veendunud kui pidin protseduuri kordama veel 3 korda.
Nüüd mulle aitas! Tegin paar rahulikku:) kõne tomkarile, et millal minu uus rotostart tuleb. Seejärel läksin ehituspoodi, kus otsustasin eksperimeteerida kaks korda jämedama nööriga. Tunnike nokitsemist ja pullstarter sai viili ja superatakiga uue nööri jaoks kohandatud. Nii, teele, teele, kurekesed laulsin ja seadsin end taas minekule, testima. Tuju oli hea ja nõmme metsad ja aiad näisid taas väga ilusad. Testisin umbes pool tundi järjest ja täiskoormusega pullstarterit. Väga hea! Nöör peab vastu! Nüüd mõtlete kindlasti, et miks ma pool tundi pullstarterit testisin? No eks ikka selle pärast, et masin ei tahtnud käima minna! Torts ja torts. Saan käima, mõni sekund käib, sureb välja. Uurisin ja puurisin. Küll vaatasin, ega voolikud katki pole, ega väljalase läbi ei anna, nõelad kõik korras. Ei midagi. No sain ikka lõpuks teada milles asi on. Paistis, et kui küünlasoojendaja peal, siis nagu töötab. Mõtlesin, et sõidan natuke, soojandaja peal, et noh, teen väikese tiiru ja vaatan, et kas jääb tööle. Jäi tööle, väga hästi töötas, kurat, ikka väga hästi läheb. Nii kuidas kiirus kasvas, nii läks ka minu naeratus suuremaks. Aga just siis keeras tänavale mingi masin ja mul oli vaja hoog maha võtta ja masin enda juurde tagasi tuua. Normaalne ju, ikka on ju vahest vaja pidurdada! Pidurdamine iseenesest ei tekita mul kunagi mingeid erilisi tundeid. Täna aga tekitas ja üpris suuri tundeid, no eks ikka selle pärast, et see kuradi käkk ei pidurdanud!!! Eelmisel nädalavahetusel kui käigukast kokku jooksis, oli ta ära lõhkunud ka alumiiniumist pidurihoova ja see tuli pesast välja. Nüüd oli vaja kiiresti reageerida, sest ei tahtnud ju ära lõhkuda enda masinat ega vastusõitvat autot. Keerasin, ja üsna järsult, millepeale minu monster ilusa graatsilise hüppega katusele maandus. No pole ju probleemi, monster ikka maandub katusele, minu oma maandub isegi rohkem katusele kui teiste oma. Ainult üks väike probleem oli, mul oli peal küünlasoojendaja. Pole sellestki probleemi, Nüüd on mul ühe soojendaja asemel kaks.