1:8 buggy EM-B, Gland(veits)
1:8 buggy EM-B, Gland(veits)
http://neobuggy.smugmug.com/gallery/852 ... EfWc-XL-LB mõningaid pilte algavast võistlus paigast
[Tartu Vaim]| [Palju Toredaid Mõtteid]
Arvatavasti mõtles ta ikka seda, et kust jooksvalt sõitude aegu saab vaadata. mingi selline koht oli täitsa olemas, aga kas ka selle võistluse puhul võimalik?
Raadioteel juhitavad hobi- ja võistlusmudelid
https://www.claypitrc.eu
https://www.claypitrc.eu
Tulemusi saab jälgida ilmselt ühe võimalusena siit:
http://www.myrcm.ch/ch/srcca/12062009_5 ... index.html
Hetkel paistab et sõidetud on 3 ringi treeningut...
http://www.myrcm.ch/ch/srcca/12062009_5 ... index.html
Hetkel paistab et sõidetud on 3 ringi treeningut...
Raadioteel juhitavad hobi- ja võistlusmudelid
https://www.claypitrc.eu
https://www.claypitrc.eu
Keegi Murumäe Taits käis hommikuvõimlemist tegemas:
http://www.myrcm.ch/ch/srcca/12062009_5 ... 56_r1.html
http://www.myrcm.ch/ch/srcca/12062009_5 ... 56_r1.html
-
motokrosser
- Postitusi: 892
- Liitunud: 22.09.2005 13:01
Paistab, et Taits sai vähemalt kõvasti finaale sõita, 256+128+64+32 
Ülikõva tõus, ilmselgelt oli kvalifikatsioonis midagi väga halvasti läinud, et ta algselt nii madalal oli.
Taitsi 1/128 tulemusega oleks edasi saanud ka 1/32'st, 1/16'st, 1/8'st ja isegi 1/4'st... kas rada läks niipalju kehvemaks ja aeglasemaks või milles asi?
Asjaosaliste kommentaare pliiz...
Ülikõva tõus, ilmselgelt oli kvalifikatsioonis midagi väga halvasti läinud, et ta algselt nii madalal oli.Taitsi 1/128 tulemusega oleks edasi saanud ka 1/32'st, 1/16'st, 1/8'st ja isegi 1/4'st... kas rada läks niipalju kehvemaks ja aeglasemaks või milles asi?
Asjaosaliste kommentaare pliiz...
Ilmselt mootori probleemid. Vaatasin finaalide päeva piltidelt et tal oli Reedy asemel RB mootor mudeli peale sattunud.ollo kirjutas:Ülikõva tõus, ilmselgelt oli kvalifikatsioonis midagi väga halvasti läinud, et ta algselt nii madalal oli.
Märten
Hobimaailm
Hobimaailm
Nonii... 36h tagasisõitu seljataga (3h unega) ja nüüd 11h magatud ehk olemine enamvähem inimlik jälle.
Võistlustel käisime siis akaver+1, Siim ja mina autoga. Ahti-Kuldar-Taivo lennukiga. ~2700km ehk 32-36h sõitu 7-kohalise autoga ei olnudki tegelikult väga tappev. Poola oli nõme, Saksa ja veitsi kiirteed superluks. Sinna sõites oli vahepeal selline vihm, et kojamehed ei jõudnud oma tööd ära teha. Õnneks pidas ilmateade 100%-liselt paika ja kohale jõudes enam ei sadanud.
Eestist startisime teisipäeval 19.30 ja kohale jõudsime neljapäeva varahommikul 04 paiku. Kiirelt vaatasime F1 "hotelli" üle ja suundusime Prantsusmaale. Õhtul tutvusime ka võistluspaigaga, tegime poodidele tiiru peale ja siis hotelli välja puhkama.
Neljapäeval jõudsime rajale vist juba kuskil 6-7 paiku. See oli igati hea mõte, sest korraldajad veel magasid ja sai autoga bokside juurde sõita ja stuffi maha tõsta. Asjad lahti pakitud ja hakkasime autosid kruvima
Ahti-Kuldar-Taivo saabusid ka varsti. Läks lahti rajaga tutvumine. Taevas sisuliselt pilvitu ja +30 kraadi sooja päikese käes. Kiirelt oli selge, et 5-minutit oma tempos ja veatult sõita on väga keeruline, minu puhul see ei õnnestunudki. Helesinine "pesulaud" oli äge takistus, selle sõidu sain kiirelt selgeks ning ka seadistus sobis - auto hüples kenasti üle selle. Peasirge alguses olev kaldsein/liivakast oli keerukam. Kiire rada ja kõrge õhutemperatuur +30 kraadi tähendas, et mootorid töötasid harjumatult rikkalt ja tossu tuli mõnuga. Normaalseades mootoriga jagus kütust maksimaalselt 8-9 minutiks. Ka oli harjumatu see, et muru peatas auto kiirelt kinni, peasirge lõpus sisuliselt pidurdada polnudki vaja ja sellest hoolimata suutsin pidevalt kurvi liiga vara sisse keerata. Kiirelt sai sõita sellise autoga, mis kurvis kergelt külglibisema hakkas ja millega sai varakult gaasiga kurvist väljuda. Reedel oli rada sile, seadistuse tõttu tracktion-roll probleem polnud, pigem tuli võidelda üle- või alajuhitavusega.
Laupäevaks oli "oma tempo" enamvähem selge ja sai üritatud 5-minutit puhtalt ära sõita. Välja kukkus nagu alati
Ikka tuli mõni rumal viga lihtsas kohas, keerukad kohad õnnestusid hästi. Lõpuks sai sõidetud üks enamvähem sõit ja üks kehvem enamvähem sõit (2 katust). Quali koht minu puhul 98 ehk siis napilt-napilt oleks kvalifitseerunud 1/64 finaali, kuid sain hoopis 1. stardikoha 1/128 finaali. Pole veel täpsemalt vaadanud, kuid see vahe oli tõenäoliselt mõni sekund, et oleks 1/64 otse pääsenud. Laupäeval sai ka auto seadistust veidi muudetud, sest sile ja hea pidamisega mururada muutus järjest rohkem roogojalikuks ehk kiired kurvid läksid auku. Kahjuks seadistus paremaks küll ei läinud, pigem vastupidi. Taivo ei saanud läbi Reedy mootoriga, mis suutis vist igas sõidus surra. Kuldari ja Ahti Hobao tuli vist pea igast sõidust tagasi katkisena 
Kohapeal olnud Hobao support-mees imeti varuosadest tühjaks
Pühapäeval algasid tõusufinaalid. Kõigepealt Siimu 1/256 sõit. Kahjuks just siis, kui tõusukoht oli pea-aegu käes, suri mootor paar korda ja sinna see läkski. Ilma suremiseta oleks 4. ehk viimane tõusukoht olnud käega katsutavas kauguses.
Järgmiseks oli Ahti-Kuldari-Taivo-Käveri 1/256 tõusufinaal. Mehhaniseerisime koos leedukatega. Kuldar ja Ahti surid vist kohe alguses ja lõpuks lagunes ka Kuldari sidur (?). Taivo võttis kindla võidu. Käver sõitis pikalt 5. koha lähistel.
1/128 finaaliks olid alles jäänud Taivo ja mina. Startsisin 1. kohalt ja Taivo vist 9. kohalt. Soojenduse ajal tundus, et auto veab kiirendusel veidi viltu. Kahjuks ei saanudki täpselt aru, kas ja mis seda võis põhjustada. Start õnnestus ilusti, kuid siis läks üks kurv pikaks ja kukkusin 3-4 kohta. Pea-sirge alguses oleva kaldseina juures oli kenake kobar koos. Seinast hooga üles ei saanud, rajakohtunik asetas mind kaldteele, kust üles ei saanud (libe) ja mootor suri. Sellega oligi minu võistlus siuliselt läbi. Diagnoos - liiga madalale reguleeritud tühikäigu kruvi. Järgmisel katsel suri mootor uuesti samas kohas, siis sai boksis tühikäigu pöördeid juurde kruvitud ja mootor töötas edasi nii nagu peab. Esimese ringi aeg 3+ minutit. Kuna kautada polnud midagi, siis otsustasime teha ühe tankimise, kuigi polnud aimugi, kaua ühe paagiga sõita saab. Kütus sai otsa täpselt 2-3 sekundit peale finishi ületamist
Taivo võttis jälle kindla võidu.
Lõppkokkuvõttes tegi Taivo hea võistluse. Kolm korda tõusta pole tõepoolest nalja-asi. Ilma sureva mootorita laupäevasel quali päeval oleks võinud tulemus tunduvalt parem olla. Ülejäänud eestlased ei saavutanud oma tulemust. Tegelikult on see 50+ koha kant väga-väga tihe. Kui oma taset veidikenegi parandada ning normaalne tulemus ära sõita, pole 50. koha kant üldse võimatu. Finaali poisid on ikka väga kiired ja stabiilsed.
3-päevane võistlus oli kokkuvõttes tore, ilm hea ja soe. Sileda muruplatsi peale oli ehitatud korralik rada ja enamvähem kõik toimis toredalt. Söök-jook oli hea ja kallis Xray 808 on hea auto, soovitan, EM-il saab tasuta nänni ka . Autol pole 3 võistluse jooksul ükski asi katki läinud, ainult tihend vajab treenimist Futaba BLS ja OS V-Spec oskan ka soovitada, ei ole vaja tehnika pärast muretseda, saab oma sõidu parandamisele keskenduda.
Pühapäeval, siis kui enda sõidud läbi, sai ka mõned klõpsud fotokaga tehtud, peamiselt Taitsi sõidust ja autost. Seega ei midagi erilist...
Võistlustel käisime siis akaver+1, Siim ja mina autoga. Ahti-Kuldar-Taivo lennukiga. ~2700km ehk 32-36h sõitu 7-kohalise autoga ei olnudki tegelikult väga tappev. Poola oli nõme, Saksa ja veitsi kiirteed superluks. Sinna sõites oli vahepeal selline vihm, et kojamehed ei jõudnud oma tööd ära teha. Õnneks pidas ilmateade 100%-liselt paika ja kohale jõudes enam ei sadanud.
Eestist startisime teisipäeval 19.30 ja kohale jõudsime neljapäeva varahommikul 04 paiku. Kiirelt vaatasime F1 "hotelli" üle ja suundusime Prantsusmaale. Õhtul tutvusime ka võistluspaigaga, tegime poodidele tiiru peale ja siis hotelli välja puhkama.
Neljapäeval jõudsime rajale vist juba kuskil 6-7 paiku. See oli igati hea mõte, sest korraldajad veel magasid ja sai autoga bokside juurde sõita ja stuffi maha tõsta. Asjad lahti pakitud ja hakkasime autosid kruvima
Ahti-Kuldar-Taivo saabusid ka varsti. Läks lahti rajaga tutvumine. Taevas sisuliselt pilvitu ja +30 kraadi sooja päikese käes. Kiirelt oli selge, et 5-minutit oma tempos ja veatult sõita on väga keeruline, minu puhul see ei õnnestunudki. Helesinine "pesulaud" oli äge takistus, selle sõidu sain kiirelt selgeks ning ka seadistus sobis - auto hüples kenasti üle selle. Peasirge alguses olev kaldsein/liivakast oli keerukam. Kiire rada ja kõrge õhutemperatuur +30 kraadi tähendas, et mootorid töötasid harjumatult rikkalt ja tossu tuli mõnuga. Normaalseades mootoriga jagus kütust maksimaalselt 8-9 minutiks. Ka oli harjumatu see, et muru peatas auto kiirelt kinni, peasirge lõpus sisuliselt pidurdada polnudki vaja ja sellest hoolimata suutsin pidevalt kurvi liiga vara sisse keerata. Kiirelt sai sõita sellise autoga, mis kurvis kergelt külglibisema hakkas ja millega sai varakult gaasiga kurvist väljuda. Reedel oli rada sile, seadistuse tõttu tracktion-roll probleem polnud, pigem tuli võidelda üle- või alajuhitavusega.Laupäevaks oli "oma tempo" enamvähem selge ja sai üritatud 5-minutit puhtalt ära sõita. Välja kukkus nagu alati
Ikka tuli mõni rumal viga lihtsas kohas, keerukad kohad õnnestusid hästi. Lõpuks sai sõidetud üks enamvähem sõit ja üks kehvem enamvähem sõit (2 katust). Quali koht minu puhul 98 ehk siis napilt-napilt oleks kvalifitseerunud 1/64 finaali, kuid sain hoopis 1. stardikoha 1/128 finaali. Pole veel täpsemalt vaadanud, kuid see vahe oli tõenäoliselt mõni sekund, et oleks 1/64 otse pääsenud. Laupäeval sai ka auto seadistust veidi muudetud, sest sile ja hea pidamisega mururada muutus järjest rohkem roogojalikuks ehk kiired kurvid läksid auku. Kahjuks seadistus paremaks küll ei läinud, pigem vastupidi. Taivo ei saanud läbi Reedy mootoriga, mis suutis vist igas sõidus surra. Kuldari ja Ahti Hobao tuli vist pea igast sõidust tagasi katkisena Kohapeal olnud Hobao support-mees imeti varuosadest tühjaks Pühapäeval algasid tõusufinaalid. Kõigepealt Siimu 1/256 sõit. Kahjuks just siis, kui tõusukoht oli pea-aegu käes, suri mootor paar korda ja sinna see läkski. Ilma suremiseta oleks 4. ehk viimane tõusukoht olnud käega katsutavas kauguses.
Järgmiseks oli Ahti-Kuldari-Taivo-Käveri 1/256 tõusufinaal. Mehhaniseerisime koos leedukatega. Kuldar ja Ahti surid vist kohe alguses ja lõpuks lagunes ka Kuldari sidur (?). Taivo võttis kindla võidu. Käver sõitis pikalt 5. koha lähistel.
1/128 finaaliks olid alles jäänud Taivo ja mina. Startsisin 1. kohalt ja Taivo vist 9. kohalt. Soojenduse ajal tundus, et auto veab kiirendusel veidi viltu. Kahjuks ei saanudki täpselt aru, kas ja mis seda võis põhjustada. Start õnnestus ilusti, kuid siis läks üks kurv pikaks ja kukkusin 3-4 kohta. Pea-sirge alguses oleva kaldseina juures oli kenake kobar koos. Seinast hooga üles ei saanud, rajakohtunik asetas mind kaldteele, kust üles ei saanud (libe) ja mootor suri. Sellega oligi minu võistlus siuliselt läbi. Diagnoos - liiga madalale reguleeritud tühikäigu kruvi. Järgmisel katsel suri mootor uuesti samas kohas, siis sai boksis tühikäigu pöördeid juurde kruvitud ja mootor töötas edasi nii nagu peab. Esimese ringi aeg 3+ minutit. Kuna kautada polnud midagi, siis otsustasime teha ühe tankimise, kuigi polnud aimugi, kaua ühe paagiga sõita saab. Kütus sai otsa täpselt 2-3 sekundit peale finishi ületamist
Taivo võttis jälle kindla võidu.Lõppkokkuvõttes tegi Taivo hea võistluse. Kolm korda tõusta pole tõepoolest nalja-asi. Ilma sureva mootorita laupäevasel quali päeval oleks võinud tulemus tunduvalt parem olla. Ülejäänud eestlased ei saavutanud oma tulemust. Tegelikult on see 50+ koha kant väga-väga tihe. Kui oma taset veidikenegi parandada ning normaalne tulemus ära sõita, pole 50. koha kant üldse võimatu. Finaali poisid on ikka väga kiired ja stabiilsed.
3-päevane võistlus oli kokkuvõttes tore, ilm hea ja soe. Sileda muruplatsi peale oli ehitatud korralik rada ja enamvähem kõik toimis toredalt. Söök-jook oli hea ja kallis
Xray 808 on hea auto, soovitan, EM-il saab tasuta nänni ka . Autol pole 3 võistluse jooksul ükski asi katki läinud, ainult tihend vajab treenimist Futaba BLS ja OS V-Spec oskan ka soovitada, ei ole vaja tehnika pärast muretseda, saab oma sõidu parandamisele keskenduda.Pühapäeval, siis kui enda sõidud läbi, sai ka mõned klõpsud fotokaga tehtud, peamiselt Taitsi sõidust ja autost. Seega ei midagi erilist...
Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Mina siis ka rahulikult omas voodis pikalt maganud. Väga mõnus. Võistlus siis seks korraks läbi. Läks kuidas läks, kellel paremini, kellel kehvemini, aga jälle üks kogemustepagas juures. Mõtted paberil ja järgmiseks aastaks jälle targem, mis teisiti teha.
Nagu Lauri ütles, siis meie olime lennukimehed. Enne võistlust kena puhkus Austria mägedes. Väga ilus ja mõnus. Neljapäeval vaatasime raja üle. Õhtuks oli mõtteainet, et mis ja kuidas. Reedel algas siis võistlus pihta. Kõik oli võõras ja uus. Samas minu jaoks oli reede väga hea päev. Kõik laabus ja toimis. Sirgel muidugi mindi minust sirgjooneliselt mööda. No kui tippkiirust vähe, siis sidurikellale hammas juurde. Õhtul sai siis putitatud, et laupäeval korralikult paugutama hakata. Kuid läks hoopis vastupidi. Mootor ei käinud ja kui käis siis tossas ja kärises. Keerad koomale, soojenduse käib vingelt, siis paar minutit sõitu ja sureb. Vahetasin küünalt, vahetasin sumpsi. Siis veel otsustas üks sidurivedru katki minna. Panin reedese sidurikella tagasi, aga ikka ei miskit. Laupäev must päev ja vaatasin nüüd järgi, et kukkusin sel päeval 74 kohta.
Ei olnud just parim tunne. Kuid see tunne pani tegutsema. Ilma mõtlemata mootorivahetus. Enne finaalipäeva muidugi teine mootor peale panna on omaette teema. Kuid ebaõnnestumistest oli siiber. Panin siis oma aasta vana RB peale, uus sidur, ja see vana hea reedene sidurikell. Kuna kliima seal hoopis teine, mis Eestis, siis tuli pill käima ajada ja parklas mõned kiiremad teha. Nõelad said paika ja olime finaalideks valmis. Esimese finaali võitsin võimsalt. Hea tunne oli sees ja kastõesti pidin ma isegi sirge lõpus kergelt pidurdama Isegi kui keegi hakkas jalgu jääma, kõlas kõlaritest :"Car nr... fast car behind you." Ja minule tehti tee vabaks. Seda oli väga mõnus tunda Kui isegi keegi hakkas kaklema:" Car nr ... this is leader." Kõik toimis. Tõusin siis Lauriga samasse finaali. Neli esimest saavad edasi, oma finaali võitsin, siis stardikohaks oli 9. Esimese ringi hunnikuid suutsin vältida ja olingi saavutanud liidrikoha. Nüüd oli hammas verel ja kõik toimis. Selleks ajaks oli mul seljataga siis 40 minutit võidusõitu + soojendused. Jälle stardikohaks 9. Mida finaal edasi seda tihedamaks konkurents läks. Kuid sisimas teadsin, et isegi siit on võimalik edasi trügida. Vahepeal olin vist isegi kolmas, peale viimast tankimist oli viiendaga vahe 20 sekundi kanti. Nüüd ei tohtinud viga teha. Ja otsustasingi lõpuni kulgeda. Paarist katusest oleks piisanud ja edasipääs oleks küsimärgi all. Kindlapeale rahulik sõit. Ja saingi edasi. Taaskord 20 minutit pausi ja jälle sõitma. Finaalipäeva tempo on raju. Kõik asi peab kiirelt käima. Sai tagumisi amorte vähe timmitud, ja ega seal suurt muuks aega polnudki. Niikui amordid külge sain tuligi rajale minna. Selleks ajaks oli rada juba üsna aukus ja mis seal parata hakkas ka väsimus tekkima, või tont teab mis asi. Ühesõnaga sõit hakkas lonkama. Vigu hakkas sisse tulema. Ja sinna mu sõit jäigi. Oleks laupäev paremini läonud oleks pühapäeval hulka kergem, aga selline see motosport juba on. Kõvasti sai sõita väga lühikese aja jooksul. Pühapäeval siis 80 minutit võidusõitu Lõppkokkuvõttes siis 79. koht. Ise jäin rahule. Laupäeval oli kül lselline tunne, et kuulge kerime aja tagasi ja teeme nii, et see päeva algab uuesti. Sellist 74 kohta kukkumist just iga päev tunda ei saa ja ei soovita seda mitte isegi oma kõige kurjemale vaenlasele 
Nüüd tuleb Eesti meistrikad ära võita, et järgmine aasta ikka sõitjana kaasa minna, mitte mehaanikuna
Nagu Lauri ütles, siis meie olime lennukimehed. Enne võistlust kena puhkus Austria mägedes. Väga ilus ja mõnus. Neljapäeval vaatasime raja üle. Õhtuks oli mõtteainet, et mis ja kuidas. Reedel algas siis võistlus pihta. Kõik oli võõras ja uus. Samas minu jaoks oli reede väga hea päev. Kõik laabus ja toimis. Sirgel muidugi mindi minust sirgjooneliselt mööda. No kui tippkiirust vähe, siis sidurikellale hammas juurde. Õhtul sai siis putitatud, et laupäeval korralikult paugutama hakata. Kuid läks hoopis vastupidi. Mootor ei käinud ja kui käis siis tossas ja kärises. Keerad koomale, soojenduse käib vingelt, siis paar minutit sõitu ja sureb. Vahetasin küünalt, vahetasin sumpsi. Siis veel otsustas üks sidurivedru katki minna. Panin reedese sidurikella tagasi, aga ikka ei miskit. Laupäev must päev ja vaatasin nüüd järgi, et kukkusin sel päeval 74 kohta.
Ei olnud just parim tunne. Kuid see tunne pani tegutsema. Ilma mõtlemata mootorivahetus. Enne finaalipäeva muidugi teine mootor peale panna on omaette teema. Kuid ebaõnnestumistest oli siiber. Panin siis oma aasta vana RB peale, uus sidur, ja see vana hea reedene sidurikell. Kuna kliima seal hoopis teine, mis Eestis, siis tuli pill käima ajada ja parklas mõned kiiremad teha. Nõelad said paika ja olime finaalideks valmis. Esimese finaali võitsin võimsalt. Hea tunne oli sees ja kastõesti pidin ma isegi sirge lõpus kergelt pidurdama Isegi kui keegi hakkas jalgu jääma, kõlas kõlaritest :"Car nr... fast car behind you." Ja minule tehti tee vabaks. Seda oli väga mõnus tunda Kui isegi keegi hakkas kaklema:" Car nr ... this is leader." Kõik toimis. Tõusin siis Lauriga samasse finaali. Neli esimest saavad edasi, oma finaali võitsin, siis stardikohaks oli 9. Esimese ringi hunnikuid suutsin vältida ja olingi saavutanud liidrikoha. Nüüd oli hammas verel ja kõik toimis. Selleks ajaks oli mul seljataga siis 40 minutit võidusõitu + soojendused. Jälle stardikohaks 9. Mida finaal edasi seda tihedamaks konkurents läks. Kuid sisimas teadsin, et isegi siit on võimalik edasi trügida. Vahepeal olin vist isegi kolmas, peale viimast tankimist oli viiendaga vahe 20 sekundi kanti. Nüüd ei tohtinud viga teha. Ja otsustasingi lõpuni kulgeda. Paarist katusest oleks piisanud ja edasipääs oleks küsimärgi all. Kindlapeale rahulik sõit. Ja saingi edasi. Taaskord 20 minutit pausi ja jälle sõitma. Finaalipäeva tempo on raju. Kõik asi peab kiirelt käima. Sai tagumisi amorte vähe timmitud, ja ega seal suurt muuks aega polnudki. Niikui amordid külge sain tuligi rajale minna. Selleks ajaks oli rada juba üsna aukus ja mis seal parata hakkas ka väsimus tekkima, või tont teab mis asi. Ühesõnaga sõit hakkas lonkama. Vigu hakkas sisse tulema. Ja sinna mu sõit jäigi. Oleks laupäev paremini läonud oleks pühapäeval hulka kergem, aga selline see motosport juba on. Kõvasti sai sõita väga lühikese aja jooksul. Pühapäeval siis 80 minutit võidusõitu Lõppkokkuvõttes siis 79. koht. Ise jäin rahule. Laupäeval oli kül lselline tunne, et kuulge kerime aja tagasi ja teeme nii, et see päeva algab uuesti. Sellist 74 kohta kukkumist just iga päev tunda ei saa ja ei soovita seda mitte isegi oma kõige kurjemale vaenlasele Nüüd tuleb Eesti meistrikad ära võita, et järgmine aasta ikka sõitjana kaasa minna, mitte mehaanikuna
Burn more fuel!
Lisan üksikud pildid.
Meie ennevõistlust puhkus Austrias. Sel hetkel polnud meil õrna aimugi, mis meid ees ootab.
Alguses on suud naerul ja samm on kerge.
Ahhtiiiiiiii!
Ja õnnelikult tipus.
Aga kassa näe, keegi on veel tulemas!
Kohal.
Selline vaade avanes meile võistluspäevade hommikul ja õhtul.
Asjalikud näod.
Esimese päeva lõpp. Hiljem segaduse tõttu veidi muutus. Aga ikkagi, pole paha!
Siis oli tükk tühja maad ja teised
Siim ja Hamilton ja teised.
Väga hästi. Milleks kõigeks ta võimeline on.
Aga vat minul oli au olla poolfinaalis rajal.
Kõik läbi. Saab vesti viimaks seljast ja enam ei pea selga panema.
Pagan, mööda! Väga sportlik käitumine.
Minu tulevane Väga ebaviisakas muidugi minust, et ta nüüd peab kummardama vesti järele. Aga no on ilus. Ja missest, et ta käest 3 sekundiga pähe sain. Sel korral.
Mehed, Tallinn pole enam kaugel.
Meie ennevõistlust puhkus Austrias. Sel hetkel polnud meil õrna aimugi, mis meid ees ootab.
Alguses on suud naerul ja samm on kerge.
Ahhtiiiiiiii!
Ja õnnelikult tipus.
Aga kassa näe, keegi on veel tulemas!
Kohal.
Selline vaade avanes meile võistluspäevade hommikul ja õhtul.
Asjalikud näod.
Esimese päeva lõpp. Hiljem segaduse tõttu veidi muutus. Aga ikkagi, pole paha!
Siis oli tükk tühja maad ja teised
Siim ja Hamilton ja teised.
Väga hästi. Milleks kõigeks ta võimeline on.
Aga vat minul oli au olla poolfinaalis rajal.
Kõik läbi. Saab vesti viimaks seljast ja enam ei pea selga panema.
Pagan, mööda! Väga sportlik käitumine.
Minu tulevane
Väga ebaviisakas muidugi minust, et ta nüüd peab kummardama vesti järele. Aga no on ilus. Ja missest, et ta käest 3 sekundiga pähe sain. Sel korral.Mehed, Tallinn pole enam kaugel.
Burn more fuel!