Nonii... 36h tagasisõitu seljataga (3h unega) ja nüüd 11h magatud ehk olemine enamvähem inimlik jälle.
Võistlustel käisime siis akaver+1, Siim ja mina autoga. Ahti-Kuldar-Taivo lennukiga. ~2700km ehk 32-36h sõitu 7-kohalise autoga ei olnudki tegelikult väga tappev. Poola oli nõme, Saksa ja veitsi kiirteed superluks. Sinna sõites oli vahepeal selline vihm, et kojamehed ei jõudnud oma tööd ära teha. Õnneks pidas ilmateade 100%-liselt paika ja kohale jõudes enam ei sadanud.
Eestist startisime teisipäeval 19.30 ja kohale jõudsime neljapäeva varahommikul 04 paiku. Kiirelt vaatasime F1 "hotelli" üle ja suundusime Prantsusmaale. Õhtul tutvusime ka võistluspaigaga, tegime poodidele tiiru peale ja siis hotelli välja puhkama.
Neljapäeval jõudsime rajale vist juba kuskil 6-7 paiku. See oli igati hea mõte, sest korraldajad veel magasid ja sai autoga bokside juurde sõita ja stuffi maha tõsta. Asjad lahti pakitud ja hakkasime autosid kruvima
Ahti-Kuldar-Taivo saabusid ka varsti. Läks lahti rajaga tutvumine. Taevas sisuliselt pilvitu ja +30 kraadi sooja päikese käes. Kiirelt oli selge, et 5-minutit oma tempos ja veatult sõita on väga keeruline, minu puhul see ei õnnestunudki. Helesinine "pesulaud" oli äge takistus, selle sõidu sain kiirelt selgeks ning ka seadistus sobis - auto hüples kenasti üle selle. Peasirge alguses olev kaldsein/liivakast oli keerukam. Kiire rada ja kõrge õhutemperatuur +30 kraadi tähendas, et mootorid töötasid harjumatult rikkalt ja tossu tuli mõnuga. Normaalseades mootoriga jagus kütust maksimaalselt 8-9 minutiks. Ka oli harjumatu see, et muru peatas auto kiirelt kinni, peasirge lõpus sisuliselt pidurdada polnudki vaja ja sellest hoolimata suutsin pidevalt kurvi liiga vara sisse keerata. Kiirelt sai sõita sellise autoga, mis kurvis kergelt külglibisema hakkas ja millega sai varakult gaasiga kurvist väljuda. Reedel oli rada sile, seadistuse tõttu tracktion-roll probleem polnud, pigem tuli võidelda üle- või alajuhitavusega.
Laupäevaks oli "oma tempo" enamvähem selge ja sai üritatud 5-minutit puhtalt ära sõita. Välja kukkus nagu alati
Ikka tuli mõni rumal viga lihtsas kohas, keerukad kohad õnnestusid hästi. Lõpuks sai sõidetud üks enamvähem sõit ja üks kehvem enamvähem sõit (2 katust). Quali koht minu puhul 98 ehk siis napilt-napilt oleks kvalifitseerunud 1/64 finaali, kuid sain hoopis 1. stardikoha 1/128 finaali. Pole veel täpsemalt vaadanud, kuid see vahe oli tõenäoliselt mõni sekund, et oleks 1/64 otse pääsenud. Laupäeval sai ka auto seadistust veidi muudetud, sest sile ja hea pidamisega mururada muutus järjest rohkem roogojalikuks ehk kiired kurvid läksid auku. Kahjuks seadistus paremaks küll ei läinud, pigem vastupidi. Taivo ei saanud läbi Reedy mootoriga, mis suutis vist igas sõidus surra. Kuldari ja Ahti Hobao tuli vist pea igast sõidust tagasi katkisena
Kohapeal olnud Hobao support-mees imeti varuosadest tühjaks
Pühapäeval algasid tõusufinaalid. Kõigepealt Siimu 1/256 sõit. Kahjuks just siis, kui tõusukoht oli pea-aegu käes, suri mootor paar korda ja sinna see läkski. Ilma suremiseta oleks 4. ehk viimane tõusukoht olnud käega katsutavas kauguses.
Järgmiseks oli Ahti-Kuldari-Taivo-Käveri 1/256 tõusufinaal. Mehhaniseerisime koos leedukatega. Kuldar ja Ahti surid vist kohe alguses ja lõpuks lagunes ka Kuldari sidur (?). Taivo võttis kindla võidu. Käver sõitis pikalt 5. koha lähistel.
1/128 finaaliks olid alles jäänud Taivo ja mina. Startsisin 1. kohalt ja Taivo vist 9. kohalt. Soojenduse ajal tundus, et auto veab kiirendusel veidi viltu. Kahjuks ei saanudki täpselt aru, kas ja mis seda võis põhjustada. Start õnnestus ilusti, kuid siis läks üks kurv pikaks ja kukkusin 3-4 kohta. Pea-sirge alguses oleva kaldseina juures oli kenake kobar koos. Seinast hooga üles ei saanud, rajakohtunik asetas mind kaldteele, kust üles ei saanud (libe) ja mootor suri. Sellega oligi minu võistlus siuliselt läbi. Diagnoos - liiga madalale reguleeritud tühikäigu kruvi. Järgmisel katsel suri mootor uuesti samas kohas, siis sai boksis tühikäigu pöördeid juurde kruvitud ja mootor töötas edasi nii nagu peab. Esimese ringi aeg 3+ minutit. Kuna kautada polnud midagi, siis otsustasime teha ühe tankimise, kuigi polnud aimugi, kaua ühe paagiga sõita saab. Kütus sai otsa täpselt 2-3 sekundit peale finishi ületamist
Taivo võttis jälle kindla võidu.
Lõppkokkuvõttes tegi Taivo hea võistluse. Kolm korda tõusta pole tõepoolest nalja-asi. Ilma sureva mootorita laupäevasel quali päeval oleks võinud tulemus tunduvalt parem olla. Ülejäänud eestlased ei saavutanud oma tulemust. Tegelikult on see 50+ koha kant väga-väga tihe. Kui oma taset veidikenegi parandada ning normaalne tulemus ära sõita, pole 50. koha kant üldse võimatu. Finaali poisid on ikka väga kiired ja stabiilsed.
3-päevane võistlus oli kokkuvõttes tore, ilm hea ja soe. Sileda muruplatsi peale oli ehitatud korralik rada ja enamvähem kõik toimis toredalt. Söök-jook oli hea ja kallis
Xray 808 on hea auto, soovitan, EM-il saab tasuta nänni ka
. Autol pole 3 võistluse jooksul ükski asi katki läinud, ainult tihend vajab treenimist
Futaba BLS ja OS V-Spec oskan ka soovitada, ei ole vaja tehnika pärast muretseda, saab oma sõidu parandamisele keskenduda.
Pühapäeval, siis kui enda sõidud läbi, sai ka mõned klõpsud fotokaga tehtud, peamiselt Taitsi sõidust ja autost.
Seega ei midagi erilist...
Ülikõva tõus, ilmselgelt oli kvalifikatsioonis midagi väga halvasti läinud, et ta algselt nii madalal oli.
Ei olnud just parim tunne. Kuid see tunne pani tegutsema. Ilma mõtlemata mootorivahetus. Enne finaalipäeva muidugi teine mootor peale panna on omaette teema. Kuid ebaõnnestumistest oli siiber. Panin siis oma aasta vana RB peale, uus sidur, ja see vana hea reedene sidurikell. Kuna kliima seal hoopis teine, mis Eestis, siis tuli pill käima ajada ja parklas mõned kiiremad teha. Nõelad said paika ja olime finaalideks valmis. Esimese finaali võitsin võimsalt. Hea tunne oli sees ja kastõesti pidin ma isegi sirge lõpus kergelt pidurdama 
