onroad Soome MV etapp Kuusankoskil, 11-12.7.2009
Postitatud: 14.07.2009 14:02
Järjekordsel SM etapil käidud, panen väikse kokkuvõtte siia kõigile lugemiseks, et ei peaks sama juttu 7 korda kirjutama 
Eestit esindas seekord siis 2 inimest, mina ja Risto Haug. Mina sõitsin elektri Modifiedi ja 1:10 nitrot, Risto 1:10 ProStocki.
Võistluspaigaks oli Kuusankoski, väike paberitööstuslinnake 130km Helsingist kirdesse. Võistluskutse ja pilt rajast.
Tegemist on selgelt minu lemmikrajaga Soomes, olen seal käinud vist alates aastast 2001 ja vaid korra vahele jätnud (2008). Seal on sadanud rahet, lund, vihma, tuul telke ära viinud ja mida iganes, aga korraldus on hea ja rada peale paari aasta tagust laiendust/uuendust viimase peal, nii et ikka kutsub tagasi.
Reede lõunal pakkisime kogu oma kola Risto BWM 325 coupe mahtuniversaali (jep, mahtus ära ja ruumi jäi ülegi) ja laevale. Võistluspaika jõudsime vist tiba enne 19 õhtul (aeglane laev, bänd, bingo jms) ja saime õhtul veel paari tunni jooksul mõned sõidud teha. Ma proovisin mõlemad autod ära, enamvähem toimisid, tuletasin niisama rada meelde. Ristol ka auto toimis, midagi väga suurt ei keeranud.
Laupäeval olid elektriklassid. Ilm ilus, päike ja värk, superlux võrreldes eelmise kahe SM etapiga. Modifiedis 24 sõitjat, Prostockis 13, Stockis 11. Miinimumeesmärk oli mul ennast vähemalt B-finaali sõita (ehk siis 18 hulka, Soomes jagatakse asjad kuidagi "võrdselt", nii et 24 võistleja puhul on jaotus finaalidesse 10-8-6, mitte 10-10-4). Auto toimis ja ilus oli olla, nats olin hädas sobiva ülekande leidmisega ja puhta tulemuse saamisega, ikka kippus mingi suurem kala igas sõidus tulema. Eesmärk igatahes sai täidetud ja peale kvalifikatsiooni oli koht täpselt 18. Risto maadles ProStockis ka vahelduva eduga, sealsed 13 võistlejat jagati finaalidesse 7-6, kvalifikatsiooni lõpuks oli Risto vist 11. ehk B-finaali 4. stardikohal.
Finaalid läksid ses mõttes igavalt, et erilist võistlust minu jaoks ei toimunud. Esimeses finaalis sain teisel ringil ühest jorsist mööda ja see sõitis mulle järgmises kiires shikaanis kohe küljelt sisse, tulemuseks pool ringi kõigist maas ja nii jäigi, ega seal järgi ei sõida eriti kellelegi. Teise finaali alguses tegin ise mingeid kalapoegasid ja jäin teistest törtsu maha, nii oligi. Kurp küll, aga viimane koht mõlemas B-finaalis. Kiiruste vahedest niipalju, et kui A-finalistid sõitsid 15.9-16.1 parimaid ringe, siis minu parim finaalides oli 16.6. B-finaali võitja ka 16.1, teised B's 16.3-16.5, ehk 1-2 kümnendikku oleks hädasti olnud vaja veel ringiajast maha võtta, et B-finaalis mingit paremat kohta saada. Kiirusepuudust ei olnud, aga lihtsalt ei oska sõita. Fakt.
Ristol läks ProStockis natuke paremini, tõusis mõlemas finaalis ühe koha võrra kolmandaks ja oli B-finaali kolmas ka kokkuvõttes, ehk siis lõppjärjestuses 10. koht. Isegi ägeda Soome puidust karika sai B-finaali kolmanda koha eest.
Pühapäeval oli siis mulle nitropäev ja lisaklassina sõideti 1:10 elektri modifiedi, kus Risto ka osales. Öösel sadas nummit vihma ja see jätkus hommikul, aga sellegipoolest oli kohal 21 vaprat nitrosõitjat ja 5 elektrisõitjat. Ilmaennustus oli hea, päeva peale pidi tulema kuiv ja ilus ja nii ka läks. Mina jätsin sõitmata mõlemad hommikused trennid ja esimese eelsõidu, enamus tegid samuti. Kruvisin sel ajal hoopis autot, tegin põhjaliku puhastuse, vahetasin kõik laagrid ja rihmarattad (rihmad olid vahetatud enne eelmist võistlust), treisin rehve ja valmistasin muidu asju ette.
Kvalifikatsioonid läksid vahelduvalt, maadlesin mootori seadetega (ei olnud kurvist välja kiirendust), tegin ikka ise sõiduvigu, kaotasin vahelduseks ka ühe ratta ära ja oma parimas, viimases sõidus sõideti mul kere tagarattasse kinni + viimasel ringil suutsin eelviimases kurvis teise autoga kokkupõrke vältimiseks pikaks lasta ja murule sattuda, nii et Risto jooksujalgu vaja läks. Kvalifikatsiooni kokkuvõtteks 13. koht, ilma nende kahe "pisiveata" viimases sõidus oleks olnud 8-10, nii et mul oli üsna reaalne lootus semist edasi saada.
Poolfinaali startisin siis 5. kohalt, teine semi oli juba sõidetud ja oli suht reaalne, et sealt 3 meest edasi saab (4. kaotas neile 3 ringiga), ni iet meie sõidus oleks vaja olnud sõita mõistlik tulemus ja tulla 3 hulka, või siis väga hea tulemus ja tulla nelja hulka, kui meie semi oleks oluliselt kiirem olnud. Kõik algas suurepäraselt, kulgesin peale esimesi minuteid teisel kohal, kuid siis esimesse tankimisse tulles lõppes kütus 30m liiga vara... vabahooga veeres enamvähem ringilugejani. Ristol läks aega taipamiseks, mis toimub ja miks ma tema peale karjun, siis muidugi veel sprint + käivitus sinna otsa, kokku 1:06 ringiaeg (vs. normaalne tankimine 24s, "tavaline" ring mul ~17.5s, ehk kaotasin selle suremisega kusagil 2.5 ringi. Edasi oli juba üsna pohh, ega head midagi loota ei olnud, lihtsalt sõitsin. Lõpuks semi 5. koht, kolmandast kohast ehk finaalipääsust jäi lahutama 2 ringi ja 1.5 sekundit. Ehk siis reaalselt hävisin selle suremisega oma finaalipääsu. Põhjus tegelikult väga lihtne - liiga rikas segu. Ehk oma loll pea. Minu jaoks keeruliseks tegi asja see, et Soomes sõidetakse 7 min kvalifikatsioone kohustusliku tankimisega ja see, et 5 minutit ära ei kesta, ei selgunudki enne poolfinaali.
Tulemuseks 13. koht kokkuvõttes ja meeldiv võimalus finaali pealt vaadata. 45 min finaal oli äge, esikoha pärast käis tihe rebimine kogenud Mugeni/Novarossi tiimisõitja Teemu Saarineni ja noore Joni Minkkineni (Kyosho/LRP) vahel, vahe oli 30 minuti peal vaid mõned meetrid, aga siis muutus Teemu auto närviliseks, väikseid vigu hakkas tulema ja vahe kasvas. Joni oli valinud 6 minuti tankimised, mis tähendas, et ta pidi 42 peal korra veel sisse tulema, vahe oli siis piisavalt pikk, et koht säiliks... aga boksist välja sõites auto suri ja sinna jäigi. Küünal läks.
Sel hetkel oli enne kolmandal kohal sõitnud ja peale Joni katkestamist teiseks tõusnud Toni Raikas (Mugen/Novarossi) selgelt kiirem Teemust, aga hea jupi maas. Algas tõsine tagaajamine, mis lõppes sellega, et 1.5 min. enne lõppu läks Toni Teemust lihtsalt mööda ja võitis kogu sõidu. Toni ja Teemu vahe jäi lõpuks 2,5 sekundit, kolmandaks tulnud Pekka Koivula (Xray/Novarossi?) kaotas ringi + paar sekundit.
Tulemusi ja pildilinke
Õhtul peale võistluse lõppu aitas Toni Raikas (Mugeni tiimisõitja ja muidu 100% tore inimene, kes on mind elus palju aidanud ja kelle alati abivalmis suhtumise tõttu ma tegelikult kunagi Mugeni üldse valisin) mul mootorit seadistada ja ma ei oska muud öelda, kui et mu silmad läksid väga, väga suureks. Tüüp lihtsalt keeras mu mootorit ja see hakkas TÄIESTI teistmoodi liikuma. Kui enne oli kohaltminekuga probleeme ja teine käik ei tahtnud lülituda enne poolt sirget, siis nüüd läks see niimoodi pöördesse, et teine käik lülitus paari meetriga... määdik. Ja kogu määdik oli tegelikult selles, et mina ei julgenud seda nii lahjaks keerata, kui vaja oleks olnud.
Oleks ma palunud Tonil seda keerata laupäeva õhtul, oleks tulemus minu jaoks olnud ilmselt hoopis teistsugune, aga nüüd läks nii.
Soome MV viimane etapp elektriautodele toimub 8.8 Laukaal, nitrole 29-30.8 Kouvolas (koos 1:5 touringu etapiga). Mul on kuri soov Kouvolasse minna ja vaadata, milleks ma toimiva mootoriga võimeline olen... vabatahtlikult kaasa tulla (ja näiteks 1:5 sõita) soovivad mehaanikud võivad endast teada anda
Eestit esindas seekord siis 2 inimest, mina ja Risto Haug. Mina sõitsin elektri Modifiedi ja 1:10 nitrot, Risto 1:10 ProStocki.
Võistluspaigaks oli Kuusankoski, väike paberitööstuslinnake 130km Helsingist kirdesse. Võistluskutse ja pilt rajast.
Tegemist on selgelt minu lemmikrajaga Soomes, olen seal käinud vist alates aastast 2001 ja vaid korra vahele jätnud (2008). Seal on sadanud rahet, lund, vihma, tuul telke ära viinud ja mida iganes, aga korraldus on hea ja rada peale paari aasta tagust laiendust/uuendust viimase peal, nii et ikka kutsub tagasi.
Reede lõunal pakkisime kogu oma kola Risto BWM 325 coupe mahtuniversaali (jep, mahtus ära ja ruumi jäi ülegi) ja laevale. Võistluspaika jõudsime vist tiba enne 19 õhtul (aeglane laev, bänd, bingo jms) ja saime õhtul veel paari tunni jooksul mõned sõidud teha. Ma proovisin mõlemad autod ära, enamvähem toimisid, tuletasin niisama rada meelde. Ristol ka auto toimis, midagi väga suurt ei keeranud.
Laupäeval olid elektriklassid. Ilm ilus, päike ja värk, superlux võrreldes eelmise kahe SM etapiga. Modifiedis 24 sõitjat, Prostockis 13, Stockis 11. Miinimumeesmärk oli mul ennast vähemalt B-finaali sõita (ehk siis 18 hulka, Soomes jagatakse asjad kuidagi "võrdselt", nii et 24 võistleja puhul on jaotus finaalidesse 10-8-6, mitte 10-10-4). Auto toimis ja ilus oli olla, nats olin hädas sobiva ülekande leidmisega ja puhta tulemuse saamisega, ikka kippus mingi suurem kala igas sõidus tulema. Eesmärk igatahes sai täidetud ja peale kvalifikatsiooni oli koht täpselt 18. Risto maadles ProStockis ka vahelduva eduga, sealsed 13 võistlejat jagati finaalidesse 7-6, kvalifikatsiooni lõpuks oli Risto vist 11. ehk B-finaali 4. stardikohal.
Finaalid läksid ses mõttes igavalt, et erilist võistlust minu jaoks ei toimunud. Esimeses finaalis sain teisel ringil ühest jorsist mööda ja see sõitis mulle järgmises kiires shikaanis kohe küljelt sisse, tulemuseks pool ringi kõigist maas ja nii jäigi, ega seal järgi ei sõida eriti kellelegi. Teise finaali alguses tegin ise mingeid kalapoegasid ja jäin teistest törtsu maha, nii oligi. Kurp küll, aga viimane koht mõlemas B-finaalis. Kiiruste vahedest niipalju, et kui A-finalistid sõitsid 15.9-16.1 parimaid ringe, siis minu parim finaalides oli 16.6. B-finaali võitja ka 16.1, teised B's 16.3-16.5, ehk 1-2 kümnendikku oleks hädasti olnud vaja veel ringiajast maha võtta, et B-finaalis mingit paremat kohta saada. Kiirusepuudust ei olnud, aga lihtsalt ei oska sõita. Fakt.
Ristol läks ProStockis natuke paremini, tõusis mõlemas finaalis ühe koha võrra kolmandaks ja oli B-finaali kolmas ka kokkuvõttes, ehk siis lõppjärjestuses 10. koht. Isegi ägeda Soome puidust karika sai B-finaali kolmanda koha eest.
Pühapäeval oli siis mulle nitropäev ja lisaklassina sõideti 1:10 elektri modifiedi, kus Risto ka osales. Öösel sadas nummit vihma ja see jätkus hommikul, aga sellegipoolest oli kohal 21 vaprat nitrosõitjat ja 5 elektrisõitjat. Ilmaennustus oli hea, päeva peale pidi tulema kuiv ja ilus ja nii ka läks. Mina jätsin sõitmata mõlemad hommikused trennid ja esimese eelsõidu, enamus tegid samuti. Kruvisin sel ajal hoopis autot, tegin põhjaliku puhastuse, vahetasin kõik laagrid ja rihmarattad (rihmad olid vahetatud enne eelmist võistlust), treisin rehve ja valmistasin muidu asju ette.
Kvalifikatsioonid läksid vahelduvalt, maadlesin mootori seadetega (ei olnud kurvist välja kiirendust), tegin ikka ise sõiduvigu, kaotasin vahelduseks ka ühe ratta ära ja oma parimas, viimases sõidus sõideti mul kere tagarattasse kinni + viimasel ringil suutsin eelviimases kurvis teise autoga kokkupõrke vältimiseks pikaks lasta ja murule sattuda, nii et Risto jooksujalgu vaja läks. Kvalifikatsiooni kokkuvõtteks 13. koht, ilma nende kahe "pisiveata" viimases sõidus oleks olnud 8-10, nii et mul oli üsna reaalne lootus semist edasi saada.
Poolfinaali startisin siis 5. kohalt, teine semi oli juba sõidetud ja oli suht reaalne, et sealt 3 meest edasi saab (4. kaotas neile 3 ringiga), ni iet meie sõidus oleks vaja olnud sõita mõistlik tulemus ja tulla 3 hulka, või siis väga hea tulemus ja tulla nelja hulka, kui meie semi oleks oluliselt kiirem olnud. Kõik algas suurepäraselt, kulgesin peale esimesi minuteid teisel kohal, kuid siis esimesse tankimisse tulles lõppes kütus 30m liiga vara... vabahooga veeres enamvähem ringilugejani. Ristol läks aega taipamiseks, mis toimub ja miks ma tema peale karjun, siis muidugi veel sprint + käivitus sinna otsa, kokku 1:06 ringiaeg (vs. normaalne tankimine 24s, "tavaline" ring mul ~17.5s, ehk kaotasin selle suremisega kusagil 2.5 ringi. Edasi oli juba üsna pohh, ega head midagi loota ei olnud, lihtsalt sõitsin. Lõpuks semi 5. koht, kolmandast kohast ehk finaalipääsust jäi lahutama 2 ringi ja 1.5 sekundit. Ehk siis reaalselt hävisin selle suremisega oma finaalipääsu. Põhjus tegelikult väga lihtne - liiga rikas segu. Ehk oma loll pea. Minu jaoks keeruliseks tegi asja see, et Soomes sõidetakse 7 min kvalifikatsioone kohustusliku tankimisega ja see, et 5 minutit ära ei kesta, ei selgunudki enne poolfinaali.
Tulemuseks 13. koht kokkuvõttes ja meeldiv võimalus finaali pealt vaadata. 45 min finaal oli äge, esikoha pärast käis tihe rebimine kogenud Mugeni/Novarossi tiimisõitja Teemu Saarineni ja noore Joni Minkkineni (Kyosho/LRP) vahel, vahe oli 30 minuti peal vaid mõned meetrid, aga siis muutus Teemu auto närviliseks, väikseid vigu hakkas tulema ja vahe kasvas. Joni oli valinud 6 minuti tankimised, mis tähendas, et ta pidi 42 peal korra veel sisse tulema, vahe oli siis piisavalt pikk, et koht säiliks... aga boksist välja sõites auto suri ja sinna jäigi. Küünal läks.
Sel hetkel oli enne kolmandal kohal sõitnud ja peale Joni katkestamist teiseks tõusnud Toni Raikas (Mugen/Novarossi) selgelt kiirem Teemust, aga hea jupi maas. Algas tõsine tagaajamine, mis lõppes sellega, et 1.5 min. enne lõppu läks Toni Teemust lihtsalt mööda ja võitis kogu sõidu. Toni ja Teemu vahe jäi lõpuks 2,5 sekundit, kolmandaks tulnud Pekka Koivula (Xray/Novarossi?) kaotas ringi + paar sekundit.
Tulemusi ja pildilinke
Õhtul peale võistluse lõppu aitas Toni Raikas (Mugeni tiimisõitja ja muidu 100% tore inimene, kes on mind elus palju aidanud ja kelle alati abivalmis suhtumise tõttu ma tegelikult kunagi Mugeni üldse valisin) mul mootorit seadistada ja ma ei oska muud öelda, kui et mu silmad läksid väga, väga suureks. Tüüp lihtsalt keeras mu mootorit ja see hakkas TÄIESTI teistmoodi liikuma. Kui enne oli kohaltminekuga probleeme ja teine käik ei tahtnud lülituda enne poolt sirget, siis nüüd läks see niimoodi pöördesse, et teine käik lülitus paari meetriga... määdik. Ja kogu määdik oli tegelikult selles, et mina ei julgenud seda nii lahjaks keerata, kui vaja oleks olnud.
Oleks ma palunud Tonil seda keerata laupäeva õhtul, oleks tulemus minu jaoks olnud ilmselt hoopis teistsugune, aga nüüd läks nii.
Soome MV viimane etapp elektriautodele toimub 8.8 Laukaal, nitrole 29-30.8 Kouvolas (koos 1:5 touringu etapiga). Mul on kuri soov Kouvolasse minna ja vaadata, milleks ma toimiva mootoriga võimeline olen... vabatahtlikult kaasa tulla (ja näiteks 1:5 sõita) soovivad mehaanikud võivad endast teada anda