Põhimõtteliselt peaksid kõigepealt aru saama, kas su probleem on noka tõstmises või milleski muus. Ma ise pakun pigem seda viimast.
Kindlasti ette jäigem difriõli (5000? 7000?), see stabiliseeerib kiirendusel asja oluliselt (kui üks esiratas ongi maast jahti, siis teine ikka veab ja üritab autot otseks vedada). Tagumine differ hoitakse reeglina suht vedel (1000-2000).
Noka tõstmise vältimiseks saab veel tagasilla geomeetriat näppida (kui saab), esiamordi pikenemist piirata, esiotsa (või kogu autot) madalamaks lasta, tagaamorti/vedru jäigemaks... või siis lihtsalt päästikusõrme pehmemaks treenida
Tagumise kokkujooksu lisamine on stabiliseerimisel ka abiks, 2-3 kraadi (per pool) võiks seda küll olla, väga libedaga isegi kuni 6, aga see on juba tõeline ekstreem. Samas peab arvestama, et kokkujooks surendab hõõrdejõude, seega vähendab sirgekiirust ja võib suurendada rehvide kulumist.
"Mingid kalded" tasub ka muidugi üle vaadata (ees kasutatakse reeglina pisut vähem negatiivset külgkallet kui taga), ja erinevaid rollcentereid (ülemise õõtsa asendeid/pikkusi) proovida, kui need on seadistatavad. Külgkallete täpsus "tänu" vedelatele rehvidele küll offroadis nii suurt tähendust ei oma, kui siledal rajal, aga ikkagi.
Ette võib ka stabikat proovida lisada (või tagumist eemaldada, kui on).
Tegelikult (vaadates su kommentaare) on veel ka see variant, et su tagavedrustus on liiga jäik ja tagaotsa viskab konarustel lihtsalt sellepärast minema. Amordid/vedrud peaksid ees/taga olema ikka suht balansis, mitte väga erinevad. Kaalujaotusega tuleb muidugi arvestada, raskemale sillale võib olla mõistlik panna tiba jäigem vedru/amort.
Casterit ja kickupi võib ka proovida vähendada, kui saab.