Pärnus pole hetkel asfaldisõitjaid mitte ühtegi.
Muidu on lood sellised, et sõidetakse 3 klassi:
DTM-10S on 27-keeruse ROAR stock mootoriga 1:10 touring klass, mis sobib olemuselt kõige paremini alustamiseks ja on ilmselt ka kõige soodsam sõita. Konkurents tipus on lahja, tase pole suurem asi, aga sealt allapoole leidub igaühele sobiv vastane, tulge ja sõitke. Sel aastal sõitmas käinuid vist paarikümne ligi, pidevaid osalejaid muidugi vähem.
DTM-10M erineb eelmisest mootori poolest, kasutatakse EFRA (Euroopa föderatsiooni) mootorireeglit, mis hetkel on min. 12 keerdu. Järgmisest aastast on EFRA võistlustel mootori keerupiirang vaba ja lubatud on ka harjadeta mootorid. Mis meist saab, ma veel ei oska öelda. Tuleb otsustamsiele ilmselt septembris-oktoobris. Selles klassis on aktiivseid tegijaid hetkel 5, konkurents on väga tihe, põhimõtteliselt on kõik need 5 meest võimelised võitma. Tase on selline Soome MV kahekümne piiril, ütleks ma.
TN-10 on sisepõlemismootoriga klass, minu isiklik lemmik, võistlemas käis sel aastal vist ~5 autot. Väga tõsiselt seda keegi peale minu ei tundu võtvat (enamus sõidab ka elektrit ja keskendub sellele). Minu tase selles klassis on Soome 10 piirimail ja loodetavasti paraneb

On teisigi, kes võiksid kiiresti sõita, kui nad pisut rohkem asja süveneksid.
Soomes oleme sel suvel käinud kahel Soome MV etapil, mais 2 elektri ja 1 nitroga, juulis 1 nitroga (+ üks lätlane). Elektri tulemused polnd suuremad asjad (oli vist 28 võistlejat, mina lõpuks 21., Priit veel tagapool), nitros oli esimesel korral 24 osalejat, võitsin A-semi ja sain viiendana finaali, aga finaali soojendusel suutsin auto täiesti ära lõhkuda, tulemuseks 10. koht. 5-6. koht oleks olnud igati reaalne. Teisel korral (mis ühtlasi oli põhjamaade MV, kuigi peale soomlaste oli seal täpselt 1 eestlane, 1 lätlane ja 1 venelane) oli osalejaid üle 30, minu võistlus läks raadiohäirete nahka, nagu ka paljudel teistel... mingi kamm seal oli. Igatahes semist ma tänu 45-sekundilisele põlluekskursioonile (auto lihtsalt keeras rajalt maha, kadus heina sisse ära ja mehaanik ei leidnud teda piisavalt kiiresti üles

) edasi ei saanud, tulemuseks 12. koht, millega ma siiani rahul ei ole. Kuigi sealsed raadiohäired tõesti polnud oma teha.
Korra käisin Riias ka nitrot sõitmas, see oli päris naljakas üritus. Seal on püsirada, aga tibatilluke. Kogu aeg on keel hammaste vahel... igatahes sõitsin seal esimesel katsel pool sekundit kiirema ringi, kui kohalikud "isad". Finaalis sõitsin vahepeal 5 minutit ilma transponderita ja lõpus suri veorihm ära, nii et 10 min enne lõppu algas venimine ja ~5 min hoopis seisin... need 2 jama kokku lükkasid mu teiseks
Rohkem pole sel aastal perekondlike kohustuste tõttu kuhugi jõudnud, järgmisel aastal jälle uue hooga.
Kokkuvõtteks - tulge, vaadake ja sõitke. Tase on Eestis onroadis kindlasti kõvem kui offroadis (see ei ole offroaderite mõnituseks mõeldud, lihtsalt kogemusi on rajameestel way rohkem). Nitro klassile on väga suur probleem raja puudumine, asfaltrada on mitu suurusjärku karmim investeering, kui offroadis. Probleemi kõrvaldamisega tegeldakse. Elektrit on selles suhtes mõnus sõita, et seda saab ka talvel tubastes oludes teha, talvel sõidame Saue koolis. Samuti on elektrikaga ka puhtal parkimisplatsil lõbus sõita. nitroga mitte nii väga, see tahab ikka rada.
Võistlus- ja trennikalender saadaval aadressil
http://www.modelcar.ee/ Igasugu lisaküsimusi võib vabalt küsida minu käest kõikvõimalike kommunikatsioonivahendite kaudu.
A see veel. et kuidas on-road Soomes on. Hästi on, isegi väga hästi. 1:10 elektritouringu selle aasta EMi võitis soomlane Teemu Leino. Schumacheriga mõistagi

Võistlejaid on Soome MV etappidel olnud ikka 30 ümber, esimese 10 tase on meie jaoks üle mõistuse, seal on mitmeid tehasesõitjaid ja muidu "hulle". 1:10 nitrotouringu EMil oli parim soomlane (Teemu Saarinen/Mugen) sel aastal kaheksas (eelsõitude 4., finaalis maadles tehniliste probleemidega). Temaga sisuliselt võrdne on Soomes veel 1 tema tiimikaaslane, siis tuleb 6-8 tükki selliseid, kes on neist vaid 1-3 kümnendikku ringile aeglasemad. Seega konkurentsi ei ole küll vaja kaugemalt otsida, Soomes on täielik maailma tipptase olemas. Ise kavatsen ka järgmisel aastal seal käia niipalju, kui vähegi jõuan.