Võistluspäev oli chill. Kuidagi ebatavaliselt rahulik, ilma märkimisväärsete intsidentideta rajal ning raja kõrva ning suviste Pärnu üritustega võrreldes uskumatult jahe ning tuuline. Aga eks selline see meie põhjamaine kliima juba kord on.
Korraldajate poolt vabandused 1:5 sõitjate ees, kes saavad karikad kätte järgmisel etapil.
Minu poolt vabandused 1:10 nitro finaali ära susserdamise osas.
Lahedaid võidusõite oli mitmeid, mingi moment tundus mulle, et trimmeritega hakkab finaalis veel kõvasti pusimist olema, aga Tõnu otsustas siiski poisikestele näidata kuidas sõita tuleb ning meph arvas miskipärast paremaks Allanilt renditud ralla sootuks ära kustutada.
1:10 nitros ei andnud Olev kellelegi sõnaõigust, ent Andres ja Mihkel pusisid poodiumi madalamate kohtade osas pikalt. Enda ämbri tõttu ei oska ma kahjuks öelda mis täpselt peale kümnendat minutit toimus, aga tundus, et nad esimesed 20 minutit sõitsid auto-autos. Kuniks Käveri vilauuelt X-Raylt kruvid eralduma hakkasid (See on tavapärane nähtus uue mudeli kasutuselevõtu puhul). (Jube mugav oleks siinkohal kindlasti mehaanikut süüdistada, aga see oleks vist sama mis endale kannaga varbale astuda, seega lepime kokku, et süüdi oli Einar (Sest ta oli ju nii kaugele ära läinud, et ta lihtsalt peab süüdi olema
) Riburadapidi irduvad kruvid said kiire lahenduse tänu Jonase ja Käveri ühispingutusele, aga mitmete boksipeatuste tulemusena oli Mihkel siiski püüdmatus kauguses.
Open tõotas päris huvitavat lõppu. Mingi moment olid kõik autod rajalt maas, mõnda parandati rohkem, teist jälle vähem. Kuldar oli kogu finaali ees, ent Jörg suutis 10-20 minuti vahel umbes kaks ja pool ringi neljaringilisest vahest tagasi võtta. Võttes arvesse aritmeetilisi keskmisi ning vana head kõhutunnet oleks võinud arvata ,et viimased kaks minutit finaalist võiksid olla pingelised juhul kui Jörg eksimusteta sõita suudab. Kahjuks lõpetas Kuldari võimalused purunenud tagumine veovõll ning Tiit Racing Inc. esindajal ei jäänud muud kui viimased kuus minutit uhkes üksinduses cruisida.
Elektriklassides sõideti taaskord kolm finaali
Modified klassis oli Jörg eelsõitudes selgelt kiireim, ent Lauri ei lasknud finaalis võidutsemisel jätkuda ning hõivas esikoha võites kaks esimest finaali. Olev, kes suutiski vist päeva jooksul selles klassis kuuest võistlussõidust vaid ühe terve mudeliga lõpetada tunnistas omaks teise positsiooni ning Jörg sättis end poodiumi madalamale astmele.
Stockis näitasid väga head minekut mõlemad Indrekud, ent Vallneri poodiumikohad jäid rajapiiretesse kinni ning Pajuste ei suutnud amorditorni terve võistluspäeva ühes tükis hoida. Mihkel Karro võttis siit klassist võidu, Indrek Pajuste teine ning hommikul sellele klassile sügava ükskõiksusega lähenenud, ent finaalideks siiski hoogu kogunud Andres Käver võttis kolmanda positsiooni
1:18 stockis ei andnud Urmas Leet kellelegi erilist sõnaõigust ning võitis kaks esimest finaali. Marek Leet ei pidanud paljuks võtta teine positsioon võttes kolmanda finaali võidu. Indrek Pajuste napsas kolmanda koha kahe noore (Andy Aron ja Kristjan Leet) eest (Häbi sul olgu, noortelt kommi ära võtma niiviisi
).
Rajal näeme raisk,
Rando Mere
3 tundi vist jebisin öösel seda autot puhtaks enne võistlust... siiamaani kleepub veits 
Ülejäänud sõidud läksid servo nahka, kahjuks,,,, 
