A&O: Kogu tõde akudest

[kpihus]

Ni-Cd ehk Nikkel Kaadmium

• -Waldemar Jungner tegi Rootsis aastal 1899 esimese Ni-Cd aku
  -Aku elemendi (purgi) Elemendi pinge 1,2V
  -Hoiavad stabiilsemalt pinget, kuni tyhjenemiseni.
  -On väiksema sisetakistusega, ning seepärast suudavad rohkem voolu taluda, seepärast sobilikud suure voolutarbega seadmetesse (lühiajaliselt isegi kuni 20C (1C=aku mahtuvus)).
  -ülelaadimisel tekivad elektroodidel gaasi mullid, mille tõtu aku takistus suureneb, aku kuumeneb, ning rikub aku.
  -Laadimisel tuleb jälgida Delta-U'd, nimelt hakkab aku pinge vaikselt langema, kui aku on täis saanud, seepärast tuleb peale pinge langu laadimine katkestada. Pingelang mille peale katkestada võiks olla 10-30 mV, kuid samas suhtuvad Ni-Cd akud leebemalt ylelaadimisse, kui Ni-Mh akud.
  -Ni-Cd akut ei tohi liiga tyhjaks laadida, kuna siis aku polaarsus muutub ja see rikub aku. Tyhjaks laadida võiks kuni pingeni 1-0,8V per element. Teatud tingimustel võib täiesti tyhjaks laadida yksikuid elemente (mitte patarei paki kooseisus), kuigi mina seda ei teeks.
  -Ni-Cd akudel on mälueffekt, seepärast tuleb alati enne uuesti laadimist akud tühjaks laadida.
  -Korraliku hoolduse korral võivad Ni-Cd akud kesta isegi kuni 1000 laadimis tsyklit, või rohkemgi, alles siis kukub mahtuvus alla 50% algsest.
  -Ni-Cd akudel on väiksem mahtuvus, kui Alkalain patareidel.
  -Ni-Cd aku sisaldab keskonnale kahjuliku kaadiumit, mistõttu "rohelised" neid akusid väga ei poolda.
  -Ni-Cd akud on odavamad toota kui Ni-Mh akud.
  -Isetühjenemine on 20% per kuu. Protsent on suurm 100% laetud akudel, ning aku tühjenedes väheneb.
  -Ni-Cd aku kannatab paremini kylma, kuni -40 kraadi.
  -Tyhjaks laadimist on soovitatav teha 1-2 korda kuus, mitte enne igat laadimist.
  -Tuleks eelistada kiir laadimist (vool 50-100% mahtuvusest)
  -Kiir laadimisega (1C) täitub aku 90%, aeglase laadimisega (0,1C) 70%

Jätkub .......

[kpihus]

Ni-Mh - Nikkel Metall hüdriid (<- eesti.k. kirjapilti ei tea)

• -Esimesed Ni-Mh akud tulid turule 1983 aastal.
  -Ni-Mh akud on suurema mahtuvusega kui Ni-Cd akud
  -Ni-Mh akud on suhteliselt väikese mälueffektiga
  -Võrreldes Li-Ion akudega on Ni-Mh akudes sisalduv energia väiksem ja isetühjenemine aktiivsem.
  -Ni-Mh aku eluiga on lyhem, kui Ni-Cd akudel. Suremine võib alata juba peale 200-300 laadimis tsyklit.
  -Ni-Mh akusid kasutatakse hybriid autodes (Toyota Prius ntx)
  -Ni-Mh akusid on pigem, mõtekas kasutada väiksema voolutarbega seadmetes.
  -Uued Ni-Mh akud vajavad mõned korrad täiesti tyhjaks ja täis laadimist, et saavutaksid oma nominaal mahtuvuse.
  -Esimestel laadimistel on kasulik kasutada väikest voolu.
  -Ni-Mh aku laadimine võtab ca 20% kauem aega, kui Ni-Cd aku laadimine
  -Sarnaselt Ni-Cd akudele ei tohi ka Ni-Mh akusid täielikult tyhjaks laadida, kuna siis võib elemend oma polaarsuse vahetada. Välja arvatud yhe elemendi tyhjaks-täis laadimisel.
  -Ni-Mh akudel on kiirem isetyhjenemine, kui Ni-Cd akudel. Esimestel päevadel 5-10% oer päev, hiljem 0,5-1% per päev. (toatemperatuuril)
  -Aku ylekuumene on Ni-Mh akule hävitav.
  -Ni-Mh aku on kallim kui Ni-Cd aku.
  -Knuna Ni-Mh akud on suhteliselt väikese mälueffektiga, siis võiks neid akusid tyhjaks laadida korra iga 3 kuud tagand, tihedamini pole pointi.
  -Aeglane laadimine (vool 10-20% mahtuvusest) ei ole soovitatav.
  -Kui aku laadimise ja kasutuse vahel on pikk vahe, siis on kasulik vahetult enne kasutama hakkamist anda akule väike surakas, et ta üles ärkaks.

[kpihus]

Li-Ion - Liitum Ioon

• -Li-Ion akudel ei ole mälueffekti.
  -Li-Ion akudel on parem energia-kaalu suhe. Ning samuti on Li-Ion akud sama mahtuvuse juures väiksemate kabariitudega, kui Nikkel akud.
  -Li-Ion akusid on suhteliselt lihtne "õhku lasta" vale käitlemise tagajärjel.
  -Esimene liitium patarei tehti aastal 1912, esimene laetav Li-Ion akut toodi turule 1991 aastal, sony poolt.
  -Li-Ion aku isetyhjenemine on 5% per kuu.
  -Li-Ion akul on kindel eluiga, mis ei sõltu laadimiste arvust, vaid hoiustamise temperatuurist ja laetuse astmest. Näiteks pidevalt 100% laetud aku 25 kraadi juures kaotab oma mahtuvusest 20% aastas. Mahtuvuse kadumine algab nende tootmise hetkest.
  -Li-Ion akud on kallimad, kui Ni-Cd ja Ni-Mh akud.
  -Li-Ion akud elemendi pinge on 3,6 volti.
  -Li-Ion akusid on kasulik laadida varakult (mitte oodata täieliku tyhjenemiseni) ja on kasulik laadida tihti.
  -Kui ei kasuta, on hea neid hoida kylmikus, mida madalam temperatuur, seda pikemalt nad säilivad (nagu Piim ) Ning samuti ei ole hea neid hoida 100% laetult, kuna siis riknevad kiiremini. Kuid samas ei tohi neid hoida ka täielikult tyhjana, kuna siis riknevad samuti kiiresti.
  -Akude myyjate jutt (ja ka mobla myyjate), et esimesed 3-4 korda tuleb laadida kaua (16h jms) ei kehti Li-Ion akude kohta. See jutt kehtib ainult Nikkel akude kohta (eriti Ni-Mh)
  -Väiksemaid akusid (moblad etc) võiba laadida 1C'ga. Suuremaid võiks laadida 0,8C'ga või alla selle.
  -Suurema vooluga laadimine ei suurenda laadimise aega oluliselt.
  -Laadimis aeg on yldjuhul 3 tunni ymber.
  -Kolmanda partei mobla (ja ka muud) akud võivad õhku lennata(isegi põlema minna), kui aku sees ei ole korraliku kaitsesysteemi ylelaadimise ja liig kõrge temperatuuri kaitseks.

[kpihus]

LiPo - Liitium ioon polümeer

• -Tulid turule 1996 aastal
  -Ei ole nii lihtne "õhku lasta" kui tavalisi Li-Ion akusid.
  -LiPo akudel ei pea olema metall kesta, seepärast kaaluvadnad vähem.
  -Energia "tihedus" on ca 20% suurem kui Li-Ion akudel ja 3 korda suurem, kui NiMh ja NiCd akudel (kasutut materjali, mis energiat ei salvesta on vähem)
  -Lipo elemendi pimge on 2,7V (tyhjaks laetult) kuni 4,23V (täis laetult)
  -Tyhjaks laadimisel tohib laadida ainult kuni 3V'ni, kui rohkem tyhjaks laadida, siis ei allu aku enam laadimisele.
  -Yle laadimine on kahjulik, seega tuleb laadimis minge piirata max 4,235V peale.
  -Pikem eluiga, kui LiIon akudel.

[kpihus]

Lead-acid - Plii akud

• -Leiutati 1859
  -Enim kasutatud akud tänapäeval.
  -Kasutatakse laialdaselt autodes, ning elektri tõstukites.
  -Suhteliselt madal energia ja kaalu, ning energia ja suuruse suhe (palju kaalu, suured kabariidid, vähe pauerit)
  -Odavad toota
  -Lühiajaliselt suudavad välja anda suurt voolu.(käivitus vool autos ntx)
  -Elektroodidena kasutatakse pliid ja plii oksiidi, elektrolyydina yldjuhul väävelhapet. Aku tyhenedes muutub väävelhape veeks, seepärast kipub tyhi autoaku kylmuma. On olemas ka geel elegtrolyydiga plii akud (kasutatakse UPS'ides ntx)
  -Kõige väiksema sisetakistusega.
  -Autos kasutatavaid akusid ei tohi kunagi lasta täiesti tyhjaks. Kasulik on hoida pinget 13,8 voldi juures.
  -Tuleks laadida aeglase laadimise resiimis (vool 10-20% mahtuvusest) kiir laadimine ei ole soovitatav.
  -Akus sisalduv plii on muuseas keskonnale ja inimesele väga kahjulik, seepärast on vanadest akudest kasulik vabaneda.
  -Isetyhjenemine ca 40% aastas.
  -Ei oma mälieffekti.
  -Elavad 200-300 tyjaks/täis laadimis tsüklit.
  -Kõige väiksema energia tihedusega aku.
  -Poest tulevad laetud kujul. (Plug and Play)

[kpihus]

Nii, saidgi vist põhi asjad kirja, Kui miskit puusse panin, siis kommentaarige. Kui miskit olulist puudu on, siis samuti kommentaarige.

[ollo]

Cd=Kaadmium

[kpihus]

Cd=Kaadmium

Noo vott, siis panin ikka täppi

BTW mäluefekti kohta leidub internetis vastakaid väiteid. Osad allikad väidavad, et tänapäevastel Ni-Cd akudel ei esine enam olulist mälueffekti.

[ollo]

Cd=Kaadmium

Noo vott, siis panin ikka täppi

Loe nüüd veel korra ja mõtle, kas ikka panid See "emm", mis peale "deed" on, on ka täht

[kpihus]

Cd=Kaadmium

Noo vott, siis panin ikka täppi
See "emm", mis peale "deed" on, on ka täht

Seda ma ei teadnud :s