Mudelismi foorum

Kas ja kui tihti peaks puhastama sisepõlemismootorit seest. Millega oleks hea puhastada? Hetkel kasutan piduriketaste puhastusvedelikku. Lasen kõik jupid üle, pühin mustuse ära ja panen uuesti kokku tagasi. On äkki paremaid variante?

Noh mina olen huvipärast peale 2'e gallonit lahti võtnud ja ühes puhastanud. Mootor iseenesest peab seest puhas olema ka niisama. Aga detaile võiks inspekteerida küll.
Aga peale pidurivedelikuga puhastamist ikka strateegilised hõõrdekohad nagu hüls ikka määrdega kokku teha, mina sõrme otsaga kuullaagri määrdega hülsi seest kergelt kokku teinud. Ja lõpus tilgutanud sisse nii karpase kui ka mootorisse ATF õli või After Run Oil mis on sisuliselt SAMA. Et kuullaagrid jms detailid roostetama ei hakkaks.

Aga mingit regulaarset maintenance'i teha ma ei oska ütelda ja pole nagu eriti kuskilt välja lugenud. Las targad räägivad.

Puhastada võib nii tihti kui viitsid... sobib suvaline aine, millega sa jupid puhtaks saad, alates Fairyst ja lõpetades KST millega.
Kokkupanemisel õlita kindlasti mootorilaagrid, kepsulaagrid ja kolvi/hülsi tööpinnad, ära neid kuivalt kokku lappa. Otsakaane/ploki ja karpa/ploki vahe tihenda lisaks kummirõngastele ka silikooniga (väga kokkuhoidlikult, mootori sisse ei ole silikoonil asja).
Suht tüütu tegevus, kui korralikult teha, mina ei viitsi oma onroad mootoreid tihedamini pesta kui 4-5 sõidutunni järel... samas tihedam puhastamine ei tule kahjuks, kiirusmudelistid teevad seda peale iga sõitu

väga hea mootori "after-run-õli" on kastoorõli, kahjuks seda paljudes tänapäeva kütustes üldse ei sisaldu. Tihtipeale soovitataksegi kütusele kasvõi 2-3% kastoori lisada. Miinus on see, et kipub ära kuivama ja "pläkerdab" mootori seest paksult kokku. Kõige tähtsam ehk see, et väga pikaks ajaks mootor niisama seisma ei jää. Põletad kütuse otsa, käivitad veel mootorit, kuni täiesti tühjaks põleb, siis after-run-õli sisse ja ajad ringi mootorit.

ATF ei muutu paksuks peale pikemat seismist.
Veel soovitavad pihustada ka sisse WD-40 see tõukab pinnalt niiskuse välja.
Veel hoian mootori kuivana seest suretades mootorit just surudes kütuse vooliku kinni. Paljud kritiseerivad ala segu kisub vaeseks ja mootorile kahjulik ja õlitus kaob jne see ju kõigest sekunditeks selle kahju on küsitav ja karpase ei jää midagi ja mootorisse ei jää Hügrogeenset piiritust. Igal juhul mootorisse õli tilgutamine ei ole kunagi halb.

Mootori seestpoolt puhastamine nagu algosadeks lahti võtmine või? Ja peale kolvi-hülsi omavaheliste istumise häirumist teete uuesti break-in protseduuri? Neid sissekulunud tööpindu kokku enam ei sobita, pole küll kuulnud, et tööosasid näpitakse ilma põhjuseta.

Ma ei ta küll kuidas saab hülsi ja kolvi valesti kokku panna, Nimelt hülsi ja kolvi asukohad on fikseeritud ja nihutada neid üksteise suhtes suht raske.
Seega tööpindade nihkumist seal nüüd küll ei toimu, mille tõttu vaja uuesti Break-In teha.

Mulle on jäänud arusaam, et tänapäeva tehnoloogiate korral pole tegelikult break-in niiväga mootori "parajaks kulutamise" protsess vaid pigem termiline materjalide sisepingete kõrvaldamine.

tomkar kirjutas:Mulle on jäänud arusaam, et tänapäeva tehnoloogiate korral pole tegelikult break-in niiväga mootori "parajaks kulutamise" protsess vaid pigem termiline materjalide sisepingete kõrvaldamine.

Manuaalid räägivad ikka ja jälle kolvi-hülsi esialgsest liigtihedusest, millest on vaja break-in protseduuriga üle saada ning omavahelised gaasitihedad ja unikaalsed kulumisjäljendid sisse kulutada. Need jäljed võivad olla imepisikesed, koguni mikroskoopiliste mõõtmetega, mida kodanik Eerik pole võimeline palja silmaga nägemagi ja ilmselt siis aimugi omada ning paljaste kätega neid jälle "fikseeritult" kokku sobitada. See traadiotsake hülsi asendi kindlustamiseks küll ei garanteeri mikrosoonte kokkulangemist.
Üks on kindel, mootori kompressioon sellisest tegevusest ei tõuse, milleks siis üldse jamada? Õli saab mootorisse ka teisiti piserdada kui ainult lahti võttes. Ma pole isegi kopterimootorit ilmaasjata lahti võtnud, teinekord peale krässi küll võib see olla paratamatu, kindlustamaks võõrkehade puudumist (lennuvahenditel üldiselt pole õhufiltreid), kuid tööosasid sellegipoolest üritan võimalikult vähe häirida.

Noh mina arvan siin aetakse juba lihtsalt juuksekarva lõhki!
Igatahes minu OS'il on hüls koonuseline ja alumises surnud asendis on tunda imeväikest loksu, siis millisest mikroskoopilisestest kokkukulumisjälgedest saab juttu olla. Teiseks minuarvates võrrelda lennumasinate ja Sõidumudelite mootoreid on vale. Esiteks juba forseerituse pärast ja raskemates keskkonna tingimustes töötavad sõidumudelid, kus tolm mustus/vesi jms on kergem sinna sisse sattuma.
Sõidumudeli mootorid kestavad kordades vähem kui lennumasinate mootorid (just mõtlen töötunde). Lennumasina mootori eluiga katkeb enamjaolt tänu crashidele.

Ärge väga esialgsest teemast kõrvale kalduge.

Plaanisin peale viimast võistlust oma Savage mootori samuti lahti võtta ja ära puhastada.
Lahti võtmine kulges libetalt kuni hülsini, mida ei õnnestunud kätte saada.
Samas ei julgend midagi jõuga kangutama hakata, vältimaks lisa vigastusi hülsil ja kolvil.

Oskab keegi äkki öelda kuidas hülsi ja kolbi kätte saada ilma suuremate kahjudeta.

Marius kirjutas:Oskab keegi äkki öelda kuidas hülsi ja kolbi kätte saada ilma suuremate kahjudeta.

Minu kogemus: HPI vanema S-25 mootori puhul on see suht piinarikas tegevus ja ma ilma mõjuva põhjuseta ei soovitaks sul seda teha, võid kolbi või hülssi vigastada.
Mina proovisin nii et kogu mootor ahju küpsema, siis toppisin plastist pulga väljalaskest sisse ja siis pöörad vänta ja üritad kolvi abil hülssi välja lükata. Aga lõpuks pidin ikkagi toorest jõudu kasutama (sest sest vahet plnud kas katkiselt või rohkem katkiselt) ja lõpptulemus ei olnud eriti söödav.

võib-olla on kellelgi paremaid kogemusi HPI mootoriga? teiste tootjate mootoritega ma küll sellist kurja vaeva pole pidanud nägema.

Isiklikest kogemustest muude asjadega, soovitaks proovida mingit termilist lähenemist nagu Anti aga selle vahega, et mootor ahju küpsema - ilusti suht soojaks. Siis välja ja mingi külm asi hülsi sisse (et hülss kokku tõmbaks kiiremini kui väline korpus jõuab). Ise mootoritega proovinud pole - võib aidata kuid ei pruugi.

Kogu asja point, miks üldse puhastust plaanisin on selles, et mootori siduri poolsest otsast pritsib kütust välja. Usun, et laagris (see suur laager mootori otsas) viga ei ole, kuna pritsib laagri ja mootori korpuse vahelt (laagril ka väike loks).
Ega seda laagrit vist kuidagi muud moodi maha ei saa, kui peab mootori lahti kiskuma?

Kui laagri ja korpuse vahelt, siis on tark koguda raha uue mootori/korpuse jaoks. Sealt ei tohi mingil juhul kütust pritsida, nagu ka kuskilt mujalt peale summuti. Mootori esimese otsa laager ei tohi loksuda ja vahetatakse seda ka ainult siis kui mootor on aetud kuumaks (alumiinium paisub rohkem kui teras ja mingil temperatuuril kukub laager lihtsalt välja). Külmast peast ja jõuga rikud mootori korpuse ära ja laager ei ole enam hermeetiliselt ning kindlalt (vist oli: pinguga) paigas. Jahtudes tõmbub korpus tugevalt ümber laagri. See haare toimib ka mootori töö temperatuuril ja pisut kõrgemalgi, e. kusagile 150 kraadini ilmselt. See on aga terve teadus (sai küll kunagi õpitud, aga ...). Kui mälu ei peta, siis peaks see temperatuur olema 200+ kraadi, kui laager kergelt sisse-välja käima hakkab. See peaks ka olema mootori passides või tootja kodulehel kirjas.
Ühe korra olen proovinud. Toimis hästi. Kasutasin kuumaõhu püstolit. Temperatuuri küll ei mõõtnud, aga kerget õli tossu juba tuli ...

Mootor juba minu käes ja küll me asjale lahenduse leiame ... Puhastasin laagri pesa ja laagri ära ja siis oli võimalik laager ühe vibutuseda mootori küljest ära raputada . Imelik kuidas asi siiani toimis...

Räägi siis seda ka kuidas sa hülsija kolvi käte said. Või kukkus laager lihtsalt eest ära?

Raputasin laagri lihtsalt eest ära ...
Hülss on ikka mootoris veel, pole seda kiskunud ..

See on siis ilmselt juba surnud mootor...

Asi diskuteeritud suppordiga. Mootor läheb saba ja karvadega vahetusse.
Ole hea too ülejäänud pulikad samuti minu kätte.
Endale jäta kogu sidur ja rotoka süsteem. Uus mootor on ilma sidurita ja pullstardiga (viimase keerame maha).

tomkar kirjutas:Asi diskuteeritud suppordiga. Mootor läheb saba ja karvadega vahetusse.
Ole hea too ülejäänud pulikad samuti minu kätte.
Endale jäta kogu sidur ja rotoka süsteem. Uus mootor on ilma sidurita ja pullstardiga (viimase keerame maha).

Päeva lõpuks viimaks ka üks super hea uudis

Marius kirjutas: Päeva lõpuks viimaks ka üks super hea uudis

Nice to be useful....

risto118 kirjutas:Kas ja kui tihti peaks puhastama sisepõlemismootorit seest. Millega oleks hea puhastada? Hetkel kasutan piduriketaste puhastusvedelikku. Lasen kõik jupid üle, pühin mustuse ära ja panen uuesti kokku tagasi. On äkki paremaid variante?

Kõige parem asi on wd 40 see on kõige süütum asi