Mudelismi foorum

Vaja ehitada bagile põhi. Kuid ei oska leida alumiinium plaati, mida siis oleks võimalik ise töödelda. Kas keegi teab kust võib leida! Võib ju olla mingi muu vidin, kust saaks selle tükikese õhkest plaati kätte. Tänan.

Pakkuda 1,5 2,0 ja 3,0 mm duralumiinium plekki.Arvan et 3,0 on väga mõistlik paksus selleks!

Arvan et sulle sobilikus suuruses, muidugi mitte ruutmeetrite kaupa! Aare

Mulle oleks üks 1,5 kuluks täitsa ära?
Küsiks ka siis 1,5 hinna kohta

miks teha alumiiniumist kui saab teha palju tugevamast, kergemast ja ilusamast materjalist, carbon fibre? aluminiium minu teada pole väga hea materjal....see on päris õrn ja võtab laksud lergelt vastu. põhi võib võtta mõlgid kergelt vastu ja see pole ilus
Ma kyll ei tea kas see jutt mis ma räägin on tõsi, kuigi mul endale öeldud et aluminium pole mõeldud rajale ega hyppamisele, aga ma ei tea...äkki buggy'del on see lugu teisiti kui savage'tel
loodan et keegi teine saab kinnitada seda juttu mis just ajasin. vale või õige, loodan ikka et oli abi sellest tekstist
btw... tao seda carbon fibre'it haamriga kasvõi pool päeva, ma eriti ei usu et see katki läheb

No ja aga kust ma saan seda Savagele Seda alusplaati carbonist ?

savagele alusplaati?
kui sa mõtled skid plate'e siis praegu Saksamaal tegelevad mõned inimesed carbon fibre juppide tegemisega savage'le
www.pxpracing.com
aga kui sa mõtlesid buggy'le alusplaati siis. ei tea teed ise

RonM kirjutas:Mulle oleks üks 1,5 kuluks täitsa ära?

No hullemini enam ei saakski.

Minuteada kõik bagide põhjad alumiiniumist. Carbon fiibrit rohkem onroad masinatel näinud. Arvatav põhjus on selles, et alumiinium on siiski tugevam kui carbon. Bagide põhjad on lihtsalt nii paksud, et mõlki nad juba naljalt ei lähe. küll võivad kõveraks minna, aga selleks on ikka juba tõsiselt õnnetut õnnetust, et selist tulemust saavutada. Carbon läheks samas olukorras lihtsalt pooleks, mida alumiinium veel täitsa vabalt talub. Carboni eeliseks on ehk see, et ta on kaalult kergem ja seetõttu kasutatakse teda on-road autode juures, sest seal ei oma tähtsust, et põhi oleks niivõrd tugev nagu offroad mudelil, mis peab vahel ikka tõsist retsimist taluma. loomulikult ma ei taha üldse öelda, et süsinuk oleks nõrk, vastupidi ta on päris tugev, aga siiski habras. Üks alternatiiv oleks bagi põhjaks ehk kasutada titaanplaati, aga kust seda võtta, see on juba omaette küsimus.
Omalooming jälle tuli. Kui kellelgi siin on süsinik-kiust 1/8 offroad auto põhi siis andke jalaga pe*se mulle valeinfo levitamise pärast

see et ''alumiinium on tugevam kui carbon fibre''...totaalne VALE. carbon on tipa tugevam kui see plastmass mis on savagetel lower arms'idel. selle impact peab olema väga kõva kui sa tahad et carbon laguneks. carbon muide ei lähe pooleks vaid puruneb tykkideks. aga muidugi oleneb carbonist. kui seda on kuumemalt ja rohkem sulatatud siis on see tugevam kui titanium. aga kui seda on liiga vähe kuumutatud siis on see sama tugev kui aluminium.
Kokkuvõttes: carbon on (vabandan väljendi eest) sitaks tugevam kui aluminium ja kaalub vähem ka selle purustamiseks oleks vaja 50 kg tuletõrje haamrit ja jõudu

R0mm kirjutas:Minuteada kõik bagide põhjad alumiiniumist. Carbon fiibrit rohkem onroad masinatel näinud. Arvatav põhjus on selles, et alumiinium on siiski tugevam kui carbon. Bagide põhjad on lihtsalt nii paksud, et mõlki nad juba naljalt ei lähe. küll võivad kõveraks minna, aga selleks on ikka juba tõsiselt õnnetut õnnetust, et selist tulemust saavutada. Carbon läheks samas olukorras lihtsalt pooleks, mida alumiinium veel täitsa vabalt talub. Carboni eeliseks on ehk see, et ta on kaalult kergem ja seetõttu kasutatakse teda on-road autode juures, sest seal ei oma tähtsust, et põhi oleks niivõrd tugev nagu offroad mudelil, mis peab vahel ikka tõsist retsimist taluma. loomulikult ma ei taha üldse öelda, et süsinuk oleks nõrk, vastupidi ta on päris tugev, aga siiski habras. Üks alternatiiv oleks bagi põhjaks ehk kasutada titaanplaati, aga kust seda võtta, see on juba omaette küsimus.
Omalooming jälle tuli. Kui kellelgi siin on süsinik-kiust 1/8 offroad auto põhi siis andke jalaga pe*se mulle valeinfo levitamise pärast

Ilmselt rando räägib Xray Czech Indoor Challenge 2007 lammutamisest ja õpetab kuidas buggy põhjad kõveraks saada.

tegelt siis on õige carbon fiiber lihtsalt liiiga kallis, et mudelautodele külge panna ja tegelikult pole ka muudel mudelitel mitte carbon-fiiber detailid vaid hoopis suht sarnasest materjalist grafiidist jupid. Sisuliselt sama materjal, aga aatomstruktuur on erinev ja grafiidil sealjuures oluliselt nõrgem.

mulle graffid ei meeldi teeb selle ilusa carbon fibre'i koledaks, nõrgaks ja raskemaks. ja kuide see saksa tyyp teeb päris odavalt neid carbon juppe. aga ta teeb neid kahjuks ainult savage'le

aga neid ju kuidagi kas saab Eestise transportida



Edit:Kirjavead.

kuidagi kindlasti saab.
muide, soovitan neid pxpracing carbon juppe. need tulevad varsti müüki. nendel garantii on jube hea. jupp katki läheb või paindub, saad tasuta uue maksad ainult kohaletoimetamise ja post/tolli eest. läheks vist mingi 200.- kokku

Carbon fiiber on väga kerge ja jäik materjal, ei sobi offroad masinale kohe üldse minu arust, mõeldes sellele mis jõud off-roadis keret väänavad on carbon fiiber ka üsna habras. Alumiinium annab aga vähekene järgi ja pole ohtu et mõni sõit võib lõppeda näiteks kere murdumisega. Kokkuvõttes on süsinikkiud on-roadi teema.

Ärge leiutage ise "jalgratast" vaid uurige mida maailmas tehtud on ja KUIDAS ja MILLEST see tehtud on. Siin teemas päris palju väärinfot juba ning tuletan meelde, et kõik ei ole nii must-valge, kui esmapilgul tunduda võib.

alumiinium paindub kergesti. see ei ole hea off roadidel. näiteks, paned savagele aluminium bumper'i. maandud esinina peale ja BOOM! see on 152 kraadi paindunud õigest positsioonist. Carboni habrasus oleneb väga selle ehitusest. carbonit on väga mitut sorti. see carbon mida pxpracing kasutab on kuskil 3mm paks, tugev (tugevam kui see savage plastmass), kerge(kergem kui savage plastmass) ja väga ilus
carbonit maksab usaldada. http://www.rcuniverse.com/forum/forumid_225/tt.htm
siin on nendest väga palju juttu olnud iga päev loen seda carbon jura

Kuulge lapsed (st. oliwer999 ja co)... kui te mitte millestki mitte midagi ei tea, siis olge head, üritage seda parem varjata ja katsuge targemaks saada, mitte ärge plärage üle kogu maailma oma pseudoteadust.

Alusulamitest tehakse nitromudelite põhjad suures osas sellepärast, et nitromootorid lähevad teadupärast väga soojaks. Alumiiniumisulamitel on omadus juhtida sooja, ehk nad toimivad ühtlasi radiaatorina. Süsinikfiibrist põhjadel on soojusjuhtivusega pisut kehvasti, samuti lähevad nad kuumaga rabedamaks. Nitro onroadis on proovitud ka süsinikpõhjasid, aga mitte eriti suure eduga.

Mis puudutab mehaanilist vastupidavust, siis on need materjalid väga erinevad, nagu siin juba räägitud. Alumiiniumsulamist detail KERGEL füüsilisel mõjutamisel väändub/paindub ja jõu kadumisel taastab oma esialgse kuju. Suurema jõu/löögi tagajärjel Al sulamist detaili esialgne kuju ei taastu, kõveraks ta jääb. Ühe löögiga Al sulamist põhja purustamine ei ole väga lihtne (kuigi ka mitte võimatu).
Süsinikfiiber kannatab suuremaid koormusi, kui Al sulamid ja taastab oma esialgse kuju, kuid materjali tugevuspiiride ületamisel ta lihtsalt puruneb, ei väändu/paindu.
Sama jutt kehtib pmtl. enamuse metall vs. komposiitmaterjalid võrdluste kohta (jajah, on ka hoopist teistsuguseid komposiite, aga räägime nüüd põhilistest mudeliehituses kasutatavatest).

Elektriautodel (nii on- kui offroad) kasutatakse süsinikpõhjasid kaalu ja jäikuse pärast. Sõidud on lühemad, lakse vähem (ja kergemad), vigu ei tohi teha ja kõvera autoga sõita ei ole võimalik nagunii. Kuna sõit kestab 5 minutit, siis põhimõtteliselt oled juba sellise paugu tegemisega, mis auto kõveraks/katki teeb, sõidu kaotanud... seega pole suurt vahet, kas ta tuleb sellest paugust välja katkisena või kõverana.
Nitroautodel kasutatakse Al sulamist põhjasid suures osas mootori jahutuse pärast. Samas on nitromudelid raskemad, saavad suuremaid lakse ja sõidud on pikemad, kergelt kõvera autoga saab siiski veel edasi sõita, erinevalt purunenud põhjaga autost... samal põhjusel on offroadis tihti ka amorditornid Al sulamist.

Minimaalne põhja valmistamiseks sobiva Al plaadi paksus peaks olema 3mm, parem 4. MItte iga alumiiniumisulam ei sobi selleks, enamus on liialt pehmed. Kõige rohkem kasutatakse 7075 sulamit:
http://www.suppliersonline.com/propertypages/7075.asp
Igast "mul on kõige parem vene sõjatehase duralumiinium ja vanaisa ehitas mul sellest terve lennuki" jutud unustage ära. Võibolla on, võibolla ei ole... materjali ostes tasub kontrollida, misasi see on, mida ostate. Ma sellest parem ei räägi, et vajalikku töötlemistäpsust põlve otsas saavutada on suht keeruline (aga mitte võimatu).

Ehk on uus kodumaine CNC pink ehitajatele abiks... Samas loodan, et mõttetute küsimustega seda teenust pakkuvat isikut ei tülitata

Loodan, et teisele foorumile link kedagi ei tapa...

Kristjaniga on juba mõni aeg suledud CNC teema koha pealt. Väärt ettevõtmine säästab oluliuselt aega ja närve (raha) ..

ollo kirjutas:Kuulge lapsed (st. oliwer999 ja co)... kui te mitte millestki mitte midagi ei tea, siis olge head, üritage seda parem varjata ja katsuge targemaks saada, mitte ärge plärage üle kogu maailma oma pseudoteadust.

Alusulamitest tehakse nitromudelite põhjad suures osas sellepärast, et nitromootorid lähevad teadupärast väga soojaks. Alumiiniumisulamitel on omadus juhtida sooja, ehk nad toimivad ühtlasi radiaatorina. Süsinikfiibrist põhjadel on soojusjuhtivusega pisut kehvasti, samuti lähevad nad kuumaga rabedamaks. Nitro onroadis on proovitud ka süsinikpõhjasid, aga mitte eriti suure eduga.

Mis puudutab mehaanilist vastupidavust, siis on need materjalid väga erinevad, nagu siin juba räägitud. Alumiiniumsulamist detail KERGEL füüsilisel mõjutamisel väändub/paindub ja jõu kadumisel taastab oma esialgse kuju. Suurema jõu/löögi tagajärjel Al sulamist detaili esialgne kuju ei taastu, kõveraks ta jääb. Ühe löögiga Al sulamist põhja purustamine ei ole väga lihtne (kuigi ka mitte võimatu).
Süsinikfiiber kannatab suuremaid koormusi, kui Al sulamid ja taastab oma esialgse kuju, kuid materjali tugevuspiiride ületamisel ta lihtsalt puruneb, ei väändu/paindu.
Sama jutt kehtib pmtl. enamuse metall vs. komposiitmaterjalid võrdluste kohta (jajah, on ka hoopist teistsuguseid komposiite, aga räägime nüüd põhilistest mudeliehituses kasutatavatest).

Elektriautodel (nii on- kui offroad) kasutatakse süsinikpõhjasid kaalu ja jäikuse pärast. Sõidud on lühemad, lakse vähem (ja kergemad), vigu ei tohi teha ja kõvera autoga sõita ei ole võimalik nagunii. Kuna sõit kestab 5 minutit, siis põhimõtteliselt oled juba sellise paugu tegemisega, mis auto kõveraks/katki teeb, sõidu kaotanud... seega pole suurt vahet, kas ta tuleb sellest paugust välja katkisena või kõverana.
Nitroautodel kasutatakse Al sulamist põhjasid suures osas mootori jahutuse pärast. Samas on nitromudelid raskemad, saavad suuremaid lakse ja sõidud on pikemad, kergelt kõvera autoga saab siiski veel edasi sõita, erinevalt purunenud põhjaga autost... samal põhjusel on offroadis tihti ka amorditornid Al sulamist.

Minimaalne põhja valmistamiseks sobiva Al plaadi paksus peaks olema 3mm, parem 4. MItte iga alumiiniumisulam ei sobi selleks, enamus on liialt pehmed. Kõige rohkem kasutatakse 7075 sulamit:
http://www.suppliersonline.com/propertypages/7075.asp
Igast "mul on kõige parem vene sõjatehase duralumiinium ja vanaisa ehitas mul sellest terve lennuki" jutud unustage ära. Võibolla on, võibolla ei ole... materjali ostes tasub kontrollida, misasi see on, mida ostate. Ma sellest parem ei räägi, et vajalikku töötlemistäpsust põlve otsas saavutada on suht keeruline (aga mitte võimatu).

võtan teatavaks ma olin vist ära unustanud et carbonile ei meeldi kuumus

oliwer999 kirjutas

carbonile ei meeldi kuumus

arvad et ainult kuumus we ??? talvel kylmaga l2heb ta rabedaks ja v6ib kergelt murduda nagu plastik õõtsad

ok võtan seda ka teatavaks siis

Jahutusomadused on põhja puhul imho suht teisejärgulised (võin ka muidugi puusse panna) seda lihtsalt alumiiniumi soojusjuhtivusele mõeldes, eriti arvestades et mootor ei ole mitte otse põhja külge sulatatud vaid on sinna kinnituatud suht keerulise kruvide, distantspukside (mootoripukid) jms süsteemi kaudu. Kindlasti omab ta jahutamisel mingit tähtsust ent vähemalt offroad mudelite puhul paistab see mõju mootori jahutuspea avatuse ja suurusega võrreldes marginaalne, et mitte öelda tähtsusetu, onroad mudelite puhul kus jahutuspea asub nö kinnises ruumis võib asi teisiti olla. Ollo on näinud vähemalt ühte CF põhjaga serpentit, kahjuks ei osanud mina tol ajal midagi tolle põhja headest ja halbadest omadustest pajatada, aga jube bling-bling oli küll...

Pigemini on alumiiniumi kasutuspõhjuseks minuarvates piisav chassy flex (ei teagi kuidas emakeelne vaste oleks), mis on viimasel ajal eriti popiks seadistuselemendiks muutunud.

Rando@offtopicmaster.com

No flex nüüd vaevalt et argument on, CF põhjadest annab niukest flexi välja pigistada, et anna abi (vaata kasvõi mõnda uuemat Xray onroaderit, mõne kruvi lisamisega tjuunitakse flexi nii et vähe pole. Pigem mehaanilistest omadustest ikka see CF rabedus on pahapaha.
Pea on loomulikult mootori jahutamisel oluline, aga ära alahinda põhja osa. Sel on siiski arvestatav pindala, mis on kogu aeg õhuvoolus (või mudavoolus, kuidas kellelgi) ja mass. Onroadis saab juba puhastamata mootoriploki ja põhjaga temperatuuri üles, offroadikogemust mul ei ole, ei kommentaari.
Just selle põhja soojusjuhtivuse (ja soojusmahtuvuse) pärast tuleb ka auto korralikult soojaks sõita enne mootori timmimist. Kuni põhi ei ole üles soojenenud, ei ole mõtet suurt midagi keerata, mootor ise soojeneb way kiiremini.
See, et mootor on põhja küljes pukkide vahendusel, ei oma erilist tähtsust, pukid on ju reeglina samuti alumiiniumist ja kontakt juppide vahel piisavalt hea.

olerex kirjutas:Carbon fiiber on väga kerge ja jäik materjal, ei sobi offroad masinale kohe üldse minu arust, mõeldes sellele mis jõud off-roadis keret väänavad on carbon fiiber ka üsna habras. Alumiinium annab aga vähekene järgi ja pole ohtu et mõni sõit võib lõppeda näiteks kere murdumisega. Kokkuvõttes on süsinikkiud on-roadi teema.

jutuks hea küll-
ise sõidan(sõitsin,nüüd siis poeg sõidab)carbonist savage raamiga(need kaks plaati mis savaget koos hoiavad,mootor,k.kast,sillad.jne)teinud ei tea mis imme hüppeid ja paju bashimist üleelanud,jne.pole ta katki läinud kuskilt ega midagi ka juhtunud(samas alu ammu maha kantud)nii,et see hapruse jutt jätke vanaemadele pajatada,ostke,katsetage ja te ei kahetse(sama juttu räägiti ka mulle,et ei kannata ostas,liiga habras,BS on see jutt)katsetasin ja ei kahetse,vähemalt ei väändu kere läbi ja kruvi augud püsivad pikemat aega samas mõõdus hind muidugi ei kannata kriitikat,aga samas,raha on niivõrd vana asi,et seda peaks kõigil juba olema


või äkki ............ma ei tea millest räägin

Ise ma ei paneks CF'i lihtsalt otsesesse kokku puutesse rajaga lapiti... Savage raam on serviti ja selliselt on kõikide asjade tugevus oluliselt suurem ning antud konfis asja pooleks sõita on ikka tõesti raske... Samas lapiti põhja alla off-road nitrokale ei paneks sest usun, et ta kulub seal lihtsalt kiiremini ära kui alu.
Flex'ist - olen näinud paari juhtu, kus "hea" flexi tõttu on saadud kõveraks gardaanid.
Iga asja puhul on ikka nii, et liiga palju pole hea.

veidi offtopic, aga mis on flex ?

kpihus kirjutas:veidi offtopic, aga mis on flex ?

minu arusaama järgi kere kui sellise (mitte vedrustuse) "mängimine" (paindumine).

sellist terminit nagu flex pole vist olemas. On olemas elastne deformatsioon ja plastne deformatsioon.

Elastne - materjal võtab tagasi algse kuju pärast jõu eemaldamist (ehk siis flex rahvakeeli).

Plastne - ei võta enam kuju tagasi, jääb nii nagu väänasid. Üks kõige plastsemaid asju maailmas on - ei ole plastiliin - näts on (näritud kujul).

sorri et viisin teema kõrvale
aga yks asi veel
ma olin plaaninud osta carbon skid plates'id savage'le....nimelt need plastmass ''chassis'd'' mis auto all on kas need läheksid siis kiiresti katki?

oliwer999 kirjutas:sorri et viisin teema kõrvale
aga yks asi veel
ma olin plaaninud osta carbon skid plates'id savage'le....nimelt need plastmass ''chassis'd'' mis auto all on kas need läheksid siis kiiresti katki?

Skid on ette nähtud kuluma - pane odavaim, mis leiad = originaal

ok...tagasi teema juurde!!!

akaver kirjutas:sellist terminit nagu flex pole vist olemas. On olemas elastne deformatsioon ja plastne deformatsioon.

Jah, teoreetiliselt on sul õigus. Praktikas kasutatakse "flexi" n.ö. jäikuse pöördväärtusena. Sobib kasutada nii raamide/põhjade, kui ka nt. õõtshoobade puhul, mitmed tootjad pakuvad erineva jäikusega vedrustuse detaile peenhäälestuseks.
Flexi eestikeelne vaste võiks olla painduvus. Antud kontekstis räägime iseenesestmõistetavalt elastsest deformatsioonist, mitte plastsest.

käver on ca 7 aastat ehitanud ja lappinud hi-tech komposiitmaterjalidest valmistatud esemeid. Nimelt purjelaudu, maste-poome-latte jne. Kui te soovite komposiitmaterjalide teooriasse hakata süvenema, tulge ma räägin teile. Soovijad võin yhtlasi varustada karboni ja klaasiga ja epoga ja muu vajamineva jamaga.

Aga kirjutada ei viitsi, on suht pikk teooria, kus asjad on omavahel risti-rästi seotud....

Mis kujul sul süsinikkiudu on - riiet, paela või ühesuunalist kangast? Ja mis kaaluga? Ja millise elastsusmooduliga?

Arne

elastsusmoodulit ei tea enam.
Olemas on nii kangast (standardit, tweedi, ühesuunalist paela/linti, sukka ja ilmselt veel midagi) erinevates paksustes 100-300 gr/m2.

Ma ei ole viimase 2a jooksul enam käsi eposse pannud, seega enam täpselt peast ei tea mis mul töökojas vedeleb. Klaasi vedeleb kohe suurema kogusega, st rullides, igatsugu erinevaid...

Lihtsalt infoks
Kui keegi materjali õpetust on saanud siis üks võimalust jäikust tõsta on kasutada 2 plaati kokku panduna. Proovin lahti seletada.
Alumiinium 7075 -Hapram, tõmbele ja läbipaindele tugevam
Alumiinium 6061- Pehmem, Tõmbele ja läbipaindele nõrgem

Oletame sul vaja 3mm tugevamat alumiiniumi kuid sul ainult olemas 6061 oletame et ta ei ole piisavalt tugev

Et tugevust tõsta siis on võimalus teha detail kahest plaadist mis 1,5mm et kokku annaks 3mm ehk siis teisisõnu

2*1,5mm kokkupanduna Al. 6061 on ca 1,5korda tugevam ühes tükis 3mm 6061 alumiiniumist

Segane tuli aga loodan et põhimõte sai selgeks

Mis te targutate siin keset päeva Miks keegi tööd ei tee??
Btw.. Erik.. kas said oma CNC pingi ka soetatud/ümber ehitatud??

eerikkarts kirjutas: 2*1,5mm kokkupanduna Al. 6061 on ca 1,5korda tugevam ühes tükis 3mm 6061 alumiiniumist

Eee, kas need on katseandmed või arvutustulemused või kontrollimata hüpotees?

Ma ei saa täpselt aru kuidas saab mõne mikromeetri laiune pilu teha materjali 1.5x tugevamaks.

Arne

Küsimus ei ole pilus vaid materjali tihedusest ja tõmbe jõu jaotuses.
Vajaliku paksuse saamiseks valtsitakse alumiinium vastava paksuseni, materjali tihedus pealispindades on suurem kui keskel siit see tugevise võit enamasti tulebki. Sama seadus kehtib ka teiste metallidega mida valtsitakse! See jubba ammusest teada tõde!
Vanasti samurai mõõkasid tehti nii et metalli valsiti murti kokku ja jälle valsiti (nagu lehttainast) ja nii korrati N korda kuni saavutati materjali rahuldav tihedus ja seega ka tugevus ja seejuures minimaalse mõõdu ja kaalu juures.
http://www.strongblade.com/prod/sbu-lbs ... _hist.html
tsitaat:
The most famous part of fabrication process was the folding of the metal. As the name implies, folding is a process in which the metal is bent over itself and hammered flat. The folding process creates multiple layers which increases the strength of the metal. The number of folds varied from one sword to another, but swords with more than 16 folds were uncommon (all this folding eventually led to the infamous Origami Swords
Materjali õpetus härrased!

PS! Ja et metall 1,5korda tugevam see on ligikaudsed arvutuslikud andmed
Nait 3*1mm juba on ~2,5-3 korda tugevam 3mm tervest tükist Alu'st Igal metallil on samuti max tihedus millest üle ei saada seega ei saa lõpmatuseni metalli kokku valtsida.
Loodan et põhimõte sai selgeks kust tuleb tugevus

To Martti

Mis te targutate siin keset päeva Miks keegi tööd ei tee??
Btw.. Erik.. kas said oma CNC pingi ka soetatud/ümber ehitatud??

CNC pink on poolikus staadiumis materjalid mootorid ja pingi koostamine on poolik. Enamus juppe olemas vaid vaja aega leida kuni see kokku panna, arvan talvisel perioodil kui pole muhvigi teha saab see tehtud! Lihtsalt puht füüsilelt ei jõua kõigega tegelda

arutletud on siin küll aga kas tegudeni on ka keegi jõudnud kust kohast saaks põhjaplaadiks sobiliku materjali ja kas keegi reaalselt on ka nõus seda lõikama-freesima-puurima kusagil tln-kandis. paluks infi kui keegi on midagi teinud või teab kes tegeleb sellise teemaga ?

vaikus või salatsete äkki ?

Nädalavahetus ju alles.... paljud ei käi nädalavahetustel pooltki nii tihti foorumis kui nädala sees.

Tartus on nüüd minu valikus ka 4,0 mm alumiinium plekki pakkuda. Väikse mööndusega, see suht pehme.

Proovin muidugi teada saada mis margiga tegu! FR

NB! Puurimisega, eriti teistele ei viitsi tegelda!