Mudelismi foorum

http://www.zone.ee/warhead/buggy_man/bug_man15.jpg?2

kas keegi oskab seletada, mis põhimõttel selline asi töötab? kas ümber lülitamine käib selle pidurihoovaga?
sidurikoja otsas 2 hammikat jäigalt kinni!

Detail nr 12 on tsentrifugaalsidur mis alates mingist pöörlemiskiirusest hakkab haakima ja teise käigu hammakat kaasa vedama.

antia kirjutas:Detail nr 12 on tsentrifugaalsidur mis alates mingist pöörlemiskiirusest hakkab haakima ja teise käigu hammakat kaasa vedama.

ja esimese käigu suure hammasratta sees on ühesuunalaager, mis hakkab siis "libisema", kui teise käigu hammasrataste paar on töös...

tnx, see krempel tundub mulle nõrgim lüli olema auto juures?

Ühesuunalaager pikapeale annab otsad, vahetevahel vajab puhastamist, et haagiks. Tsentrifugaal-sidur peaks päris kaua vastu pidama, oleneb muidugi koormustest ja materjalist. Sidurit saad ka eeldatavasti timmida - varem või hiljem "siduvaks" ehk siis seda, millal käiku vahetatakse.

Pigem vajab hooldust kogu see krempel ja ühesuunalaagri väljavahetamist iga mõne aja tagant...

tundub vist, et see aeg ongi käes . 4L kütust põletatud ja esimesed vigastused platsis. Lootsin ikka pikemalt sõita. Esialgsel visuaalsel vaatlusel tundub, et suure hammika hambad on poole lühemad!
Mootor käib tühjalt ringi - haakumist pole.

Kui suure hammaka hambad on ainult POOLE lühemad ja selle peale enam ei haagi, siis on hambumus olnud rämedalt vale ehk lõtk liiga suur. Kasutaja probleem.
Käigukastiga on veel see lugu, et kui on nn. 4 kruviga teise käigu sidur (2 kruviga reguleeritakse klotside asendit, 2 kruviga klotsivedruge pinget), siis neid klotsiasendikruvisid tuleb klotside kuludes aegajalt peale keerata. Muidu juhtub see, et vahe klotside ja kella (=käigukasti sidurikoja) vahel läheb liiga suureks, klotsid lendavad vahetusehetkel hirmsa hooga vastu kella, lülitus on väga järsk ja kusagilt hakkab hambaid lendama, tüüpiliselt 2. käigu spurist. Mida väiksem on klotside ja kella vahe, seda pehmem on käigulülitus. Klotsid tuleb regullida nii, et nad on lähedal, aga siiski ei puutuks normaalolekus vastu kella.
Seda konkreetset autot see küll ei puuduta, sel paistab olevat "elementaarkast". Lülitusmoment seda tüüpi kastil on väga järsk ja teha pole sinna midagi, kui just lisaslipperit kuhugi veoahelasse ei pane

tundub siiski nii, et fataalseks osutus liiva ja kruusaterad, mis esiratta alt otse "hakklihamasinasse" lendasid.
http://www.zone.ee/warhead/hammikad.jpg?2
Ma ei saa aru, miks offroad autol see katmata on???

Ka veljed purunevad ludinal, kui kiiruskatseid kruusateel harrastada
http://www.zone.ee/warhead/velg.jpg?2

superattac abx :
http://www.zone.ee/warhead/lapitud.jpg?2

no vot. .see on vahe hinnalisemate ja odavate masinatel.

h6bekuul kirjutas:tundub siiski nii, et fataalseks osutus liiva ja kruusaterad, mis esiratta alt otse "hakklihamasinasse" lendasid.
http://www.zone.ee/warhead/hammikad.jpg?2
Ma ei saa aru, miks offroad autol see katmata on???

Ka veljed purunevad ludinal, kui kiiruskatseid kruusateel harrastada
http://www.zone.ee/warhead/velg.jpg?2

superattac abx :
http://www.zone.ee/warhead/lapitud.jpg?2

seda supper attaki ei ole seal kauaks. Supper attak on küll vahva asi, aga mehaanikat ta kardab.

Huhuhh... velgede vigastused on küll eeskujulikud! Odav plastik tõesti.

4L ehk 1Gallon ongi piir, kui vaikselt hakkavad jupid otsi andma või fataalaselt ära kuluma - clutchbelli laagrid, siduriklotsid, mõned muud laagrid, halva hambumusega ülekanded (difrites, peaülekanne jne). Kui ei võistle, siis pole muret... aga kui võistled, siis tuleks oma masina spetsiifilised jupid välja uurida ja ära vahetada.

Nüüd kui algus tehtud äkki vaataks paremate masinate poole???

algus tehtud jah Teadsin, et on kallis hobi....no aga et nii kallis.....
ja miks te mu autot kehvaks peate? "Esimese vasika" kohta pidas ta väga hästi vastu ma arvan. Paljudes asjades targemaks saanud, mida teinekord teistmoodi teha. Sõidu oskust omandatud. Ja ma usun, et hinna_perfomance suhte koha pealt paneb siin kõigile ära. Ja ega ta veel surnud ole. Kangutasin selle hoova permanencelt välja, mis teise käigu hammikat haarab ehk siis nüüd ainult kiire käik sees.

Noh esimeseks masinaks hoovis sõitmiseks on hea küll, sa lihtsalt ei tea mis on tugev vastupidav auto. Minagi ostsin esimese mudeli "Odava" hiinaka, ei jõudnud äraimestada kui tugev ta on. Niipea kui temaga rajale läksin ja võistlema hakkasin, hakkasin sõrmi risti panema igal eelsõidul et mudel vastu peaks, sest igakord midagi juhtub... Kord rooliotsad kord amordid, kord õõtsad..
Sa pole vastupidavat autot tundnud ja kogenud.

neid hüper-super autosid tahaks tõesti näha, mis 70ga üle kivi sõites ei purune Hoovist tulin ma välja peale teist nädalat, kui suutsin puudest ja majast mööda sõita
Karjäärid pakkusid huvitavaid elamusi. Ntx Harku karjäär, mis on tegelikult restricted area, aga seal on üksikuid soppe, kus aktiivset tegevust ei toimu.
Ning otseloomulikult on võimalik kallimatest materjalidest teha vastupidavam auto. Titaan oleks pädev
Ja nüüd ma siis kuulaksi soovitusi, milline oleks 1:10 skaalas, vastupidav nitro_buggy?
Mõni tootja?

HotBodies

Milleks üldse 1:10 ? Sellele pole ju aktiivset võistlusklassi, kui sa tahad võistelda. Parem vaata ikka 1/8 või millegi suurema poole.
Kui niisama tahad edasi funnida, siis miks üldse uus osta. See "70'ga-üle-kivi-masin" sobib selleks ju küll. Milleks uut siis vaja.

sellep, et 10 on ilus nr ...korteris autos võtab vähem ruumi....odavam(kütet sööb vähem, varusoad odavamad)... konkurente vähem...jne

konkurente väheb tähendab seda, et üldse ei ole. Aga jah, mina sellest 1/10 vaimustusest aru ei saa

Küsimus ei ole 70 vastu puud sõtmisest ja kuidas ta vastu pidas!
Võistlustingimustes masin saab üsna tugevat stressi ja seda mitte kokkupõrgetes mingi ühe takistusega vaid tervikult. Sa põrutad täie itsiga tehes samuti ka vigu 30-45 min järjest iga hüpe saab rooliots amort vms, löögi. Iga koht on potensiaalne nõrk lüli mis võib anda otsad. Nüüd tuleb kõige suurem erinevus sisse see kõige nõrgem lüli on kallitel mudelitel läbimõeldud näit kasutatud tuvendatud polte, plastik detailid nii läbimõeldud et jaotada koormust ühelt langevale lülilt teisele laiali, detailide hooldus ja mudeli mugav remontimine, näit finaal sõit differ lendas laiali kruvid 4 kruvi lahti viskad uue difri sisse, kruvid kokku ja minekut... Ja lõpuks ka kvaliteetne materjal.
Hiina mudeli varuosade odavuse üle vaidleks ma vastu jupid ei ole odavad täiesti võrreldavad tuntud mudelite hindadega, mõni detail ei jäägi eriti brandile alla mõni aga on pask ruudus, näit nagu see sinu Alumiiniumist sidurikell...

Keegi ei ürita maha teha lihtsalt tuleb aeg, kui tuleb... sa kasvad sellest välja

Vaadates seda sidurikella pilti, tekib küsimus kas sa seda masinat ikka puhastanud ka oled. Samas huvitav on veel see, et oma masinal ma polegi näind, et liiv ja muu säärane veohammakate vahele oleks kinni jäänd, aga sul seal ju lausa kivirahnud.

tagantjärgi täpisteadus on selline: viimane driftimine kruusateel...olid sellised suured terad, nagu hästi jäme liiv (hammika vahel mõned terad veel kinni).
Tulevikus peaks selle veosüsteemi täitsa kinni ehitama. Kas teie superautodel on nad ka lahtised?

Lahtised ikka kui keegi just ise pole kinni ehitand kuidagi.

Sul on vaja lihtsalt kiiremapöördelist mootorit, et kivid hammakate vahelt ära ka lendaks Kinniseid ülekandeid olen ma näinud ainult elektriautodel, a neil oluliselt väiksemad hambad ka.

Ikka lahtised! Ja Sidurikell ja veatav hammakas on karastatud terasest!
Kui isegi mingi tera vahele satub litsutakse see laikas/puruks või siis annab järgi see käigukasti või keskdifri osa ja see kivi lendab sealt vahelt välja .

Kruvisin hiljuti oma masinal 4 gallonit vatti saanud spur hammakad maha - nii heas korras, et ei pane ikka veel uusi - kuigi ootavad juba varsti aasta varu spurrid Regulaarne puhastamine ja väike määrimine (kuigi ei soovitata) ning istub kogu kupatus mõlemalt poolt plastik-kaitsete all. Tolm jms pääseb ligi, kuid suured kivid mitte.

Eks kulumine tuleb jah tolmust ja muust jurast, mis igalepoole vahele pääseb. Kui veidi selle ärahoidmisega vaeva näha, siis paljude juppide eluiga pikeneb 2x vähemalt.

karastatud terasest asjad tähendavad ju massi, ehk inertsust?
auto kaalub 1.7kg, siis ei saa ju seda väga lubada? Kui pöördesseminek hakkab aega võtma, siis pole enam fun .
Nüüd nats teine teema. Tekkis selline idee:
http://www.zone.ee/warhead/tjuun3.jpg?2
kas on äraproovitud ja laidate maha? Kas parandab jahutust? Mis temperatuuril 16% kütus hakkab kisseliks muutuma? Äkki tuleks kasuks soe õhk ja soe kütus?

Äkki seletad selle pildi lahti, praegu ei saa küll aru mis kissellituuningut sa teha kavatsed. Samas pole kuulnud et kellelgi talvel kütuse külmumisega oleks probleeme old. Kui kisselli soovid teha siis lisa natuke tärklist.

pilt sai kole, aga pole praegu vahendeid ilusa tegemiseks... Mõtlesin õhuvõtmist karburaatorisse. Et teeks sellise kummist julla peale, mille 1 ots siis radika sisse istub ja teine läheb õhufiltri peale.
Ja siis huvitas see temperatuur, kus kütus hakkab tahkeks minema.

karastatud terasest asjad tähendavad ju massi, ehk inertsust?
auto kaalub 1.7kg, siis ei saa ju seda väga lubada? Kui pöördesseminek hakkab aega võtma, siis pole enam fun .
Nüüd nats teine teema. Tekkis selline idee:
http://www.zone.ee/warhead/tjuun3.jpg?2
kas on äraproovitud ja laidate maha? Kas parandab jahutust? Mis temperatuuril 16% kütus hakkab kisseliks muutuma? Äkki tuleks kasuks soe õhk ja soe kütus?

Sa nagu mõistad ka mis jura sa suust välja ajad?
Kütus on 16% Nitrometaani, õli ja ca 75% puhast piiritust mille külmumist isegi ei toimu -40c ja siis kui ta kisseliks muutuma hakkab ei sõda sa selle mudeliga ringi anyway...
Kui sa paned õhku lahmima jahutuspeast sa ei saagi oma mudeli õieti käimagi. Teadavasti õhu tihedus sõltub selle temperatuurist kui muutub ümbritseva õhu temperatuur siit muutub ka kütuse segu! Seega mida konstantsem on ümbritseva õhu temperatuut seda õigemini püsib mudel seades.
Kasuks tulevad konstantsed keskkonna tingimused ja mudeli seaded. Kui oled mures kuidas talvel mudelit käivitada siis sellest on siin juttu olnud märksõndaeks takistustraat/juhe, föön, kuumapuhur jne
Mis sa küsimusega: "kas parandab jahutust?" tahtsid ütelda?
Talvel sul jahutust rohkem kui küll, küll aga probleem on mootorit hoida töötemperatuuril ja seda siis ~100c vähemalt selleks kasutavad erinevaid võtteid, pea katmine alumiinium teibiga, kuumad küünlad jms.
Nüüd teras hammakast rääkides ajad karva lõhki, kui su mootor ei suuda seda massi vedada vahetad mootori välja kuid ma rohkem kui 100% olen selles kindel et iga mudeli mootor suudab seda vedada ja see võimsuse vahet sa ei taju iialgi kas on sul plastik hammakas ja alumiiniumist sidurikell, või mõlemad terasest.
Mõte nagu liigub sul samas kusagil sa idealiseerid ja kusagil vastupidi ajad sellist umbluud...

Ise-enesest pole mõte vale plastik-osasid kasutada. Kui kestab, siis kaaluvõidu tõttu võib plastik-osasid kasutada küll. Ka kasutavad plastik-juppe "hullud" kopterimehed, kuna plastiks "annab järele" mõnes sellises situatsioonis, kui metall-jupid (jah, väga kvaliteetsed CNC jupid) otsad annavad - mine võta kinni, aga nii pidi olema!

Ma ise metall pinion vs plastik spur 4G maha sõitnud ja spurrid täiesti kobedad veel. Samas mingeid "ei hakka firmat nimetama" truggysid olen liiga palju näinud raja ääres hambad maha saadud spurriga.

No loomulikult, mõningate detailidega plastik asendamatu ja seda sillaosades jms kaalu mõttes ja ka järele andmise mõttes. Mõningates osades plastikut kasutatud et viia mudeli maksumust alla ja mis on potensiaalseks nõrgaks lüliks. Ja jutt käis terasest sidurikellast ja Spur'ist mitte metallosadest tervikuna