Mudelismi foorum

et siis kuidas kaitsta digiservot voolu kõikumiste eest? oleks tänulik tarkade nõuannete ja ka vihjete eest, mida-kuidas ja kuskohast saab miskit. ja niiskus on kahh paha teema

VOOLU kõikumiste eest ei saagi digiservot kaitsta, sest sellist asja/ohtu ei ole olema. Äkki täpsustad, mida silmas pidasid, sest mina oomiseaduse teadmise ja servode kogemusega ei loe probleemi välja.

Servo tarbitav vool sõltub servo koormusest, kogu servo tarbitav energia hulk aga tööpingest (akupaki pingest sisuliselt) ja tarbitavast voolust. Servo tarbitav vool kõigub koguaeg - nii 10mA "puhkeasendis" ja 2-3A täiskoormusel vahel .

Servo tarbitav vool sõltub servo koormusest, kogu servo tarbitav energia hulk aga tööpingest (akupaki pingest sisuliselt) ja tarbitavast voolust. Servo tarbitav vool kõigub koguaeg - nii 10mA "puhkeasendis" ja 2-3A täiskoormusel vahel .

Mõõtes pole mina kunagi saanud isegi kõige vingemate servode puhul üle 1,2-1,3 ampri. FR
_________________

Pinge kõikumine on otseselt sõltuvuses vooluga ja seda siis hoopis teisiti kui analoog servol. Digi servo omapära on hoida Jõud konstantsena olenematta väiksematest pingekõikumitest, kuna võimsus on voolu ja pinge korrutis ja pinge langemisel hakkab tõusma servo vool ja kui on head akud mis suudavad servot varustada selle vooluga saavad transid suuremat laksu ja sellest tulenevalt ka suurem soojus eraldub transidelt.

Mina olen alati veendunud olnud et digiservo peab töötama 6V ja kui sellega arvestatud on.
Ehk siis samastes ekstreem tingimustes sureb servo varem ära töödates madalamal pingel.
Lihtsam varjant on pinget konstantsena 6V hoida, minna üle 2S LiPo akupakkide peale üle ja kasutada kaasa antavat pingestabilisaatorit 7,4V>6V koos LiPo ülelaadimise kaitsega.

Samas sama jutt ei kehti 1/1'le Analoog servode kohta...

Vastuvõtja saadab servosse juhtimpulsse. Servo asendit reguleeritakse pulsi pikkusega - 1ms on üks äär, 2ms on teine äär, 1.5ms on keskasend. Tavaline vastuvõtja saadab 50 pulssi sekundis, HRS saadab (vist) 150. Mõned 2.4GHz asjad saadavad veel erinevalt.

Analoogservo töötab sisuliselt ainult pulsi saabumise ajal. S.t. 50 korda sekundis lülitatakse mootor ühe või teises suunas tööle või siis ei lülitata kui servo on täpselt õiges asendis. Servo mootori poolt tarbitav vool sõltub mootorist ja siin kehtib oomi seadus - suurem pinge -> suurem vool; väiksem pinge -> väiksem vool. Jutt on siis hetkeliselt, pöörlemise ajal tarbitavast voolust. Samas keskmine vool sõltub oluliselt sellest kui kaua mootor töötab.

Digiservo puhul möödab servo kontroller impulsi pikkuse ja kuni järgmise pulsi saabumiseni kasutab seda nö. sihtmärgina. Digiservo mootor võib käia ka pulsside vaheajal, mil analoogservo mootor seisab. Digiservo hetkeliselt tarbitav vool ei ole suurem kui sama mootoriga analoogservo tarbitav vool. Küll aga on suurem keskmiselt tarbitav vool kuna mootor käib kauem.

Mis puutub jõu konstantsena hoidmisesse, siis see on samuti näiline ja tingitud sellest, et digiservo mootor töötab sagedamini. Sel hetkel kui konkreetne moootor käib on tema vääne määratud ainult tema toitepingega. Sel hetkel kui ta ei käi, on vääne null. Kui sa rakendad servole välise jõu, siis analoogservo tundub "pehmem" kuna sel ajal kui mootor ei käi (pulsside vaheajal) jõuab väline jõud servoheeblit kaugemale keerata. Digiservo reageerib soovitud asendist lahkumisele varem, kuid hetkeline väändemoment sõltub endiselt ainult mootorist ja pingest.

Transse morjendab ennekõike lülituste arv. Täielikult avatud või suletud olek neile erilist stressi ei põhjusta. Samas on see servodes sisemiselt kasutatav sagedus piisavalt väike, et mitte oluliseks muutuda. Ainus probleem mis olla võib on aladimensioneeritud jahutus aga sellisel juhul on meil tegu lihtsalt halva servoga mida ei tasuks soetada.

Maksimaalse voolu suhtes - see 2-3A on mõõdetav stallinud servo korral. Tasuks vaadata sellist asja nagu Servormances:

http://www.teaser.fr/~osegouin/aeromode/servos.phtml

Seal on lausa välja joonistatud koormus/vool graafikud eri pingete jaoks.

Pingestabilisaatori probleem võib olla vool. Autodel võibolla ka mitte aga suurel lennukil, kus alates kuuest digiservost võib vool äkkilisemate manöövrite ajal väga suureks minna. Lihtsalt NiXX on lollikindlam.

Ahsoo - ja mis puutub kaitsmisesse voolu kõikumiste eest, siis servo ise ongi see kes voolu kõigutab. Teda selle eest kuidagi kaitsta...

Arne

Minul on pigem tekkinud küsimus ülevoolus kui kõikumises !
minu 5 purgiga 6 voldine 2000 MH akupakk suudab täislaetult miskipärast näidata hoopis 7,4 volti
See on siililegi selge, et digiservole mille max lubatud voltide arv on 6 on see ju liiast ja seda enam kui servoõlale pinge suurem tuleb kasvatab servo endas veelgi voolu kuni 1,5 volti.

On Olemas ju vastuvõtjad millel on peal PEK süsteem mis ei luba vastuvõtjast väljastada rohkem vooli ja volte kui ette nähtud aga mis teha juhul kui seda süsteemi peal pole ?

No kui see tundub mingi hirmus probleem olevat, pange akupaki vahele lipo regulaator. Tegemist siis AC->AC pingemuuduriga, mis hoiab ühtlast volti. Tavaliselt 6 või 6.5. Üks asi mida lipo regulaator teeb, on see et volti hoitakse tõesti yhtlasena - ka koormuse all (juhul kui akupakist ikka tuleb rohkem kui 6.5). Efektiks see, et servode kiirus ei lange ka kahe servo aktiivse liigutamise juures. Kes soovib, võin lives demonstreerida.

Minult võib saada UR'i regulaatorit:
http://modelixracing.com/ultimate/catal ... ng=eng&n=1

ja ka nosrami oma:
http://www.rcmodz.com/cgi-bin/ikonboard ... 2025;&#top

on teised laos täitsa olemas. ja RX liposi kah, nii humppacke kui straighte. Ja laadijaid lipole jne...

Ise sõidan juba pea aasta ainult lipodega ja olen rahul...

arne kirjutas: Mis puutub jõu konstantsena hoidmisesse, siis see on samuti näiline ja tingitud sellest, et digiservo mootor töötab sagedamini. Sel hetkel kui konkreetne moootor käib on tema vääne määratud ainult tema toitepingega. Sel hetkel kui ta ei käi, on vääne null. Kui sa rakendad servole välise jõu, siis analoogservo tundub "pehmem" kuna sel ajal kui mootor ei käi (pulsside vaheajal) jõuab väline jõud servoheeblit kaugemale keerata. Digiservo reageerib soovitud asendist lahkumisele varem, kuid hetkeline väändemoment sõltub endiselt ainult mootorist ja pingest.

Seltsimees kunstiteadlast oleme nõus kuulama tundide kaupa Tegelikult ka, abiks kui keegi asjast midagi teadev isik võtab vaevaks valgustada.
Paranda, kui ma eksin, aga minu arusaamise järgi on analoogservo hoidmise nõrkuse taga ka see, et analoogservo puhul sõltub mootorile saadetav impulss (või pinge või kuidas iganes me seda kutsume) ka hetkeasendi ja soovitud asendi (st. sisendsignaali) vahest. St. väike kõrvalekalle soovitud asendist tekitab ka väikese toitepinge/ servo vastureaktsiooni, suurem kõrvalekalle tekitab suurema vastureaktsiooni. Digiservo puhul seda analoogvõimenduse probleemi ei ole ja ka minimaalse kõrvalekalde puhul antakse mootorile "täiskäik" õiges suunas.
Mitte, et seal tegelikult minu jaoks vahet oleks, MIKS digiservo paremini hoiab, mulle piisab igapäevaelus teadmisest, et ta seda teeb

Paranda, kui ma eksin, aga minu arusaamise järgi on analoogservo hoidmise nõrkuse taga ka see, et analoogservo puhul sõltub mootorile saadetav impulss (või pinge või kuidas iganes me seda kutsume) ka hetkeasendi ja soovitud asendi (st. sisendsignaali) vahest. St. väike kõrvalekalle soovitud asendist tekitab ka väikese toitepinge/ servo vastureaktsiooni, suurem kõrvalekalle tekitab suurema vastureaktsiooni. Digiservo puhul seda analoogvõimenduse probleemi ei ole ja ka minimaalse kõrvalekalde puhul antakse mootorile "täiskäik" õiges suunas.

Kusjuures täpselt seda ma mõtlesin kui rääkisin et digiservol hoitakse konstantsena servo võimsust. Kui muidugi pisipeensusteni laskuda ja impulside tihedusse jms kuulub tõesti ei osanud kaasa rääkida, selles osas valgustas üsna selgelt aarne. Samas ma huvipärast tõmbasin Aarne väljapandud lingilt testitud servode andmebaasi ja vaatasin parameetreid ja mis silma hakkas oli see et tõesti osadel digiservodel mis üritavad jõudu konstantsena hoida olenematta pingest madalamal 5V pingel keskmine vool on kohati suurem 6V juures olevast voolust, samas maksimaal voolud on 6V ikka suuremad. Seega jutu kokkuvõtteks võib ju ütelda et iga digiservo kohta see ei kehti et siis sõltuvalt tüübist, siin võtan omad sõnad tagasi kuid üldiselt laias laastus mu jutt ei olnud kuigi vale. Ja samat teooriat olen rakendanud endal ka Brushless konversiooni ehitamisel Mootori/Aku/Regu valikul.

ATT AKAVER

Mis maksavad ?

ur'i asjad maksavad nii:

lipo regu 200.-
2000 mah rx lipo bat - 750.-
dc 2-4 cell lipo charger - 450.-

Sinuhobi kirjutas: minu 5 purgiga 6 voldine 2000 MH akupakk suudab täislaetult miskipärast näidata hoopis 7,4 volti
See on siililegi selge, et digiservole mille max lubatud voltide arv on 6 on see ju liiast ja seda enam kui servoõlale pinge suurem tuleb kasvatab servo endas veelgi voolu kuni 1,5 volti.

See 4,8V ja 6V mis servo andmetesse pannakse on nö "sümboolne". Samamoodi on värske 4 elemendilise paki pinge 6V ja see ei tähenda, et 4.8V-only servosid ei võiks neljase pakiga jooksutada.

Hitec kusjuures vastab konkreetselt "Jah" küsimusele, kas servosid võib jooksutada 4 ja 5 elemendiliste NiXX pakkidega. Sõltumata sellest et spetsis on kirjas 4.8 ja 6V.

Ehk, 6V servot tohib jooksutada täislaetud viielemendilise paki otsast.

Arne

vaata vahe on selles kas tavaline või digiservo !
ehk ühel on ju minu teada sisemine pinge muutumatu ja teisel jällegi muutlik ehk tõusujoones võimsamaks !

Sinuhobi kirjutas:vaata vahe on selles kas tavaline või digiservo !

Praktiline näide http://www.hitecrcd.com/pages/support/59

Q. What is my Hitec Servos input voltage range?
A. All Hitec servos can be operated within a 4.8 - 6V (4 or 5 cells) range. Only the HS-50 operates exclusively at 4.8 volts (4 cells). Be aware that "coreless" and digital servos often perform poorly when alkaline batteries are used.

Hitec ütleb, et _kõiki_ servosid, v.a. HS-50 võib jooksutada 5-se pakiga. Ja ei tee piiranguid paki täisolekule.

Sinuhobi kirjutas: ehk ühel on ju minu teada sisemine pinge muutumatu ja teisel jällegi muutlik ehk tõusujoones võimsamaks !

Ma ei saanud sellest üldse aru. Kas sa rääkisid servodest või akudest? Servol ei ole mingit erilist sisemist pinget, eriti veel sellist mis tavalisel servol konstantne oleks ja digiservol kuidagi "võimsamaks" muutuks.

Arne

Vaatasin ka servormances baasi ja selle 2-3A kohalt pean sõnad tagasi võtma. Max vool oli 1.8A@6V.

Ja kui võrrelda 4.8 ja 6V graafikuid, siis see keskmine vool oli tõesti mõnikord 4.8V suurem. Aga maksimaalsed voolud (tabelis Courant maximal) olid rangelt sedapidi, et 4.8V juures oli vool väiksem.

Arne

Oomiseadus: I=U/R

I - vool - amper
U - pinge - volt
R - takistus - oom
P - võimsus - vatt

See oomiseadus kehtib suletud vooluring puhul ja mingeid erandeid ei saa olla. Kui mõtled, et kuidas mingi pinge või takistus või vool asja mõjutab, siis teisenda valemit ja arvuta või pane mingid suvalised väärtused!

U=I*R
R=U/I

Võimuse arvutamise valem on: P=U*I

Ok, tegelikult on asi peenem ja keerulisem, aga üldise ettekujutuse saab, kui nende valemite peale veidi mõelda. Ainus "lang" mille peale mina tulen on pingelang servo toiteahelas, kui servo tarbib suurt voolu. Sel juhul jääb halbade kontaktide ja liiga peente juhtmete peale nende takistuse tõttu pinge ja seeläbi ka langeb servo toitepinge.

Servo läbipõlemist põhjustab minu arvamuse järgi peamiselt selle ülekuumenemine. Ülalmärgitud 1.8A@6V annab võimsuseks 10W, mis soojendab servot - pole vaja kaua aega, enne kui mõni komponent üles ütleb!

tänud targajutu eest aga... kas siis peab kuidagi kaitsma??? või pole tarvis põdeda? aga vesi ja niiskus

Neid vee ja niiskuse tarkusi on siit aasta tagasi juba läbi käinud - ehk leiad teema üles näiteks otsinug abil!

Mina käisin oma offroad monster masinal olevad 3 servot silikooni abil üle. Kruvisin servod lahti, liitekohad silikooni täis, juhtme sissetuleku koht kah ja servod uuesti kokku. 2 rooliservot on pea allapoole umbes 1cm skidplate'ist kõrgemal, ehk mitmeid minuteid vee all töötanud! (pilt)

Lähipäevil kruvin servod uuesti lahti ja vaatan, mis neist peale talvel 3-4 galloni sõitmist saanud on.

Kui on korralikud servod, pole midagi vaja teha. Futaba 9451'l näiteks on kummirõngad kõigi servo kesta ühenduste vahel ja kesta ühenduskruvide peade all, samuti on juhtmete sisenemiskoht silikoonitud. Normaalseks kasutuseks enam kui küll, allveelaevale võibolla on paremat vaja.

käveril kõvasti kogemusi vees ja lumes aerutamisest. Suur servo isoleerimine lõppeb sellega, et vesi tõmmatakse sisse läbi nn peavõlli. Ja eriti on asi probleemne digiservode puhul - kuna voolu tarbitakse rohkem, siis on ka digiservod kõvasti soojemad. Ja lumi sulab servo peal ülesse - ja siis seisma jäädes soenenud õhk servos jahtub, ruumala väheneb ja servo peal olev sulalumi/vesi imetakse servosse sisse. Korduvalt testinud ja uurinud (nii umbes 40 servo peal).

Ehk lõpuks taandub asi selleni, et kui hästi servo trükkplaat vett kannatab. Olen enda talveservodel plaati üle lakkinud jmt värki ette võtnud. samuti servosi kuivatanud iga paari sõidupäeva järel (kuivatanud just ülevalt, vesi hammakate vahel).

Vee kaitsmiseks olen mina samuti kaitsnud pigem servo sees olevat elektroonikat kergelt tavotiga üle määrides. Asja mõte on teha eletroonika vett hülgavaks isegi kui tilgad jõuavad sisse. Lakkimist olen kah teinud ... Kahte asja ei saa servos niiskuse eest kaitsta - mootor ning potekas... Mul on näiteks ühe servo mootor sisse kinni roostetanud - eletroonika oli korras, mootor on kinni. väänasin käima ja elas jälle - masinale enam ei pane .
Mis puutub pinge kõikumisse siis see kõigub tarbitava voolu kõikumise ning vooluallika sisetakistuse mitte_kõikumise tõttu. Vaeva tuleks näha siis emma-kummaga, mitte aga pingega.
Tarbitava voolu kõikumist ei saa vältida kuna selles asjade "toimimine" seisnebki - tarbivad erinevatel hetkedel voolu selleks, et teha tööd (arvutused arvutusteks...).

Vooluallika sisetakistus (servo poolt vaadates) on kogu voolu ahel, mis jääb tema elektroonika plaadist välja poole - st. ka servo enda juhe (hint - miks märgitakse kallimate servode puhul isegi tema juhtme tüüp).
See takistus tuleks viia minimaalseks kuna iga 0,1oomi takistust antud ahelas neelab 1.5A'se voolu juures 0,1*1,5=0,15V.
Kuidas seda teha?
1) vii vool mööda vastuvõtjast.
2) viska minema vastuvõtja lüliti
3) vii vool iga servoni otse akust
Mis mõttes mööda? - Voolu/pinget tarnitakse servole (tavaliselt) punase ja musta karva kaudu, valgest käib signaal - see jäta vastuvõtja külge. Punane ((+) pluss poolus) vii aku plus'ile ning must (((-) miinus poolus) vii aku miinus poolusele.

Kõlab üle pingutamisena? - jah, mina pole viitsinud teha kuigi suurte servode puhul võiks juba selle peale mõtlema hakata. Minu Bajal on muidugi ainult 1 suur servo aga osadel kodanike on neid peal 3... siis vast peaks juba midagi leiutama...

PS. servodele märgitud maksimaalsest tööpingest ning täislaetud aku pingest. Servo tööpinge näitab pinget servo klemmidel kui kogu vooluahel on koos (vooluahel koos = seal on mingi takistus, mis pole megaoomides). Aku pinget aga voltmeetriga mõõtes saad aga antud aku "E" mitte "U"... mis tuleneb lihtsast tõigast, et voltmeetri sisendtakistus on megaoomides (nii suur kui suudetakse teha).
Lühidalt - voltmeetreid üritatakse teha võimalikut vähe voolu tarbivatena mõõdetavatelt juhtmetelt, et mitte mõjutada mõõtmistulemust. RC elektroonika üritatakse aga teha nii vähe voolu tarbivana kui just parasjagu hea tundus - aku kestab kauem.
Veel lühemalt - ühenda see täis aku ära süsteemiga ja mõõda siis pinget

See tomkari teksti viimane lõik pani kohe AEGLASELT lugema Tegelikult rääkisid ju lihtsalt koormusega ja ilma koormuseta aku pingest... aga jutt jumala õige!

Muideks seda akult otse servole toite andmist saab teha ka nii:
Too akupakist näiteks 3 paari toitejuhtmeid, keeruta need omavahel kokku üheks ilusaks pundiks ja vii radioboxi sisse. Ühe otsas on tavaline pistik ja ühenda see vastuvõtjasse. Teise otsa Y-juhe mille üks ots läheb vastuvõtjasse ja teine on emane pistik, kuhu tuleb servo pistik. Nii tee ka gaasi/piduri-servoga

Call me crazy, aga nii on:
- akust kolmekordsed juhtmed
- vastuvõtja saab kolmekordselt toidet
- servod saavad võimalikult väikese takistusega toite otse akult
- kõik on tripeldatud

need juhtmed mul juba olemas ja varsti läheb ühendamiseks

Nonii... käisin oma kaks harjukeskmist rooliservot (Graupner/JR C5177) üle. Nagu varemgi öeldud, on nad ikka minuteid ja minuteid "pea ees" vee sees olnud (auto küljes nö tagurpidi) ja mitmeid kordi lume sees möllatud (10+). Ühel servol oli veidi roostejälgi esimese kuullaagri juures ja määre oli seal veidi must ja sodine. Teine oli puhtam, elektroonikaosa ja ka kõik alumised hammakad puhtad mõlemal.

Ei tea, kas pole neid piisavalt piinanud (4 gallonit ja ainult sügis-talv-kevad sõitu), on tegu hea servoga või aitas minu silikoon-thenduses

Hetkel panin hammasratastele KÕVASTI määret, eriti sinna üles esimese ja kuullaagri juurde ning silikooni abil korpus kinni. Kestab veel aastaid

Ei tea küll, kuidas mõnel servodega ei vea, aga võistlustel on pidevalt probleeme olnud... Minu masinal 2 rooliservot ja ühe rehvi+velje mass 435g ehk siis vaja pöörata 870g rehve.

akaveri jutt soojast servost, mis jahtudes väljast niiskust sisse imeb on muidugi loogiline ja häiriv info, mille vastu nagu rohtu ei olegi - parem jahtus servodele ?

Hetkel panin hammasratastele KÕVASTI määret, eriti sinna üles esimese ja kuullaagri juurde ning silikooni abil korpus kinni. Kestab veel aastaid

Vot see aga on vale! Talvel see määre hakkab kahjuks sulle töötama nimelt see määre läheb külmaga paksuks ja su servo hakkab vaevaliselt ringi käima, Hammakatele pane üsna vähe määet et kergelt koos oleks. Ja määre kulub sinna ülemise laagri juurde veel ja seda kõik!

lauri kirjutas:akaveri jutt soojast servost, mis jahtudes väljast niiskust sisse imeb on muidugi loogiline ja häiriv info, mille vastu nagu rohtu ei olegi - parem jahtus servodele ?

Mingil määral võibolla aitaks, kui servode ümbrus kohe peale sõitu suruõhuga kuivaks lasta, ei tõmba vähemalt päris ehtsat vett lurinal sisse
High-tech lahendus oleks muidugi installida servokorpuse külge mahukompensaator, umbes nagu amordi peal need kummist membraanid... kui suuremat vaja, siis tuleb servokorpuse külge stuts installida ja voolik välisesse kompensatsioonimahutisse vedada

ollo@insener.ei.maga

Eeriku info ümberlükkamiseks panen õhtul seda sama määret sügavkülma ja vaatan, kui paksuks ta läheb... hoiatus ja tähelepanek muidugi tuleb arvesse võtta, aga pole vast asi nii hull. Proovin ehk ka servo endaga - külmkappi

Või siis tuleb servodele takistustraat ümber kerida ja neid soojas hoida, kui ei sõida. sõidu ajaks "mütsid" maha servodelt ja sõidu ajal soojenevad servod ise Pärast jälle suruõhuga puhtaks ja soojendusmütsid peale...

Ah ok, läheb asi juba mõttetuks. Minu diagnoos oli - pole 3 servoga probleeme olnud - kõik on vett ja niiskust pidanud

Eeriku info ümberlükkamiseks panen õhtul seda sama määret sügavkülma ja vaatan, kui paksuks ta läheb... hoiatus ja tähelepanek muidugi tuleb arvesse võtta, aga pole vast asi nii hull. Proovin ehk ka servo endaga - külmkappi

Noh selle kivi otsa ma komistasin ise sellel wintercupil kui väljas ikka oma -15c mudel pööras rattaid küll väga vaevaliselt minuteada sa ise nägid ka seda...

Mkm. Sumpsist tuleb viia voolik läbi filtri servo korpusesse. Siis on servo seest kogu aeg kuuma ja kuiva õhku täis. Ülerõhu all. Iseasi et liiga kuuma servo ei kannata. Seega vaja toru läbi radika lasta mis õhku natuke jahutab. Kuumus tegelikult polegi oluline - kuiv ülerõhk ainult.

Arne,
diplomeeritud süsteemiinsener

arne kirjutas:Mkm. Sumpsist tuleb viia voolik läbi filtri servo korpusesse. Siis on servo seest kogu aeg kuuma ja kuiva õhku täis. Ülerõhu all. Iseasi et liiga kuuma servo ei kannata. Seega vaja toru läbi radika lasta mis õhku natuke jahutab. Kuumus tegelikult polegi oluline - kuiv ülerõhk ainult.

Arne,
diplomeeritud süsteemiinsener

Jah, sumpast tuleb ka õli yldjuhul välja, seega määrimine olemas. Aga samas minu andmetel on wintercup suht kuivades oludes sedakorda.

Tea kas see sumpast õhu väljaviimine servosse loetakse lisaväljalaskeks (mis on keelatud) või kui survevoolikust kolmikuga võtta, äkki annab isegi hea efekti (mõned panevad survevoolikule filtreid jms. purke surve ühtlustamiseks vahele nagunii). Häid mõtteid kui palju
Iseasi jah, et kui KUIV see sumpast tulev õhk nüüd just on... õlilaigud starterboxide kõrval ja igal onroad rajal trajektoorist veits vasakul kulgev läikiv riba räägivad justkui teist juttu

ollo kirjutas: Iseasi jah, et kui KUIV see sumpast tulev õhk nüüd just on... õlilaigud starterboxide kõrval ...

Noh liikuvad osad on ikka määrimist tahtnud

eerikkarts kirjutas:

Eeriku info ümberlükkamiseks panen õhtul seda sama määret sügavkülma ja vaatan, kui paksuks ta läheb... hoiatus ja tähelepanek muidugi tuleb arvesse võtta, aga pole vast asi nii hull. Proovin ehk ka servo endaga - külmkappi

Noh selle kivi otsa ma komistasin ise sellel wintercupil kui väljas ikka oma -15c mudel pööras rattaid küll väga vaevaliselt minuteada sa ise nägid ka seda...

Eerikule 12 punkti... servod tunniks sügavkülma ja peale seda käisid päris vaevaliselt. 2 servot enne külmkappi panekut ilma koormuseta peak'isid umbes 0.9A ja peale külmkapist võttu umbes 1.5A ja olid 50% kiirusega.

Seega jah - ei tohi servo hammasratastele liiga palju määret panna või siis peab see ka -20 juures väga vedelaks jääma. Sügavkülma temperatuuri ei tea, kuna teatavasti IR-termomeeter alla nulli ei näita eriti.

Proovin nüüd sama molübdeen-määrdega

lauri kirjutas:Muideks seda akult otse servole toite andmist saab teha ka nii:
Too akupakist näiteks 3 paari toitejuhtmeid, keeruta need omavahel kokku üheks ilusaks pundiks ja vii radioboxi sisse. Ühe otsas on tavaline pistik ja ühenda see vastuvõtjasse. Teise otsa Y-juhe mille üks ots läheb vastuvõtjasse ja teine on emane pistik, kuhu tuleb servo pistik. Nii tee ka gaasi/piduri-servoga

Call me crazy, aga nii on:
- akust kolmekordsed juhtmed
- vastuvõtja saab kolmekordselt toidet
- servod saavad võimalikult väikese takistusega toite otse akult
- kõik on tripeldatud

Ära siis servo signaalijuhet läbi selle Y-juhtme lase, tekitad ilmaasjata signaaliahelasse 3 võimalikku veapunkti juurde (2 crimpi + 1 pistik), signaal vii ikka otse servost vastuvõtjasse A muidu hea plaan, kui mõnekümnest grammsit lisakaalust savi on ja kaablid reaalselt auto peale ära mahuvad. 1:10 onroadil on see kaablite paigutus niigi valus teema, lisaks neid ei taha küll kuidagi tekitada.
Samas, selle lahenduse kohta öelda, et KÕIK on tripeldatud, on pisut üle pakutud. Ainus tripeldatud asi on siin aku ja vastuvõtja vaheline ühendus. Akusid ja vastuvõtjaid (mis on vigadele oluliselt altimad, kui loll juhe) on endiselt üks Next step: tripelda akud - kõik 3 juhet eraldi akupakkidest Peale seda peaks vist klasterdatavad vastuvõtjad ja 2 sisendiga servod leiutama, kui keegi seda juba teinud ei ole.