Mis on servode "toetamise" taga (minu arusaa - kui keegi teab paremini siis valgustagu):
Analoog servod (enamlevinumad):
Servosse läheb 3 juhet: must (-, maa), punane (+, pinge), valge (signaal). +/- on nii nagu ikka - nende kaudu antakse servole voolu, et toita tema elektroonikat ja mootorit, mis võtab enamuse voolu (seda vaid keeramise hetkel). Signaali antakse (minuteada - ei viitsinud kontrollida) 50 korda sekundis ristkülik impulsiga. Signaali kodeering on: kui impuls on 50% perioodist siis on servo kesk-asendis (nullis) ning implusi ja perioodi suhet muutes antakse servole mõista, kus asendis ta olema peaks. Selliselt:
|_______|-----------| = ~50% = nullis
|___|-----------------| = keeratuna ühele poole
|___________|-----| = keeratuna teisele poole
Ja selline signaal kordub siis 50x sekundis (50
hertsi) selliselt:
|____|-----|____|-----|____|---- jne....
Analoog servo puhul on oluline teada, et mootorile peale antav vool (ning sellest lähtuvalt tema ja kogu servo reageerimise kiirus ning jõud) sõltub sellest kui erinev on servo reaalne asukoht soovitud asukohast. See tähendab: kui erinevus on väike -> vähe voolu peale -> vähe väänet (halb asi - servo ei üritagi väga kõvasti soovitud asendisse ennast ajada) -> kulub vähe voolu (hea asi...).
Digi servod (enamlevinumad):
Kaabeldus sama (värvid jne).
Erisused analoogist:
Toetavad signaali sagedust 300
hertsi, (6x tihedam) mis tähendab seda, et kui sina muudad käsklust servo asendi osas siis see inf jõuab servosse kuni 6x varem kui analoogi puhul
(kuni sest kui sa keerasid rooli just enne servosse signaali saatmise hetke siis pole vahet - nii, et keskmiselt tegelikult vaid 3x varem)
Kõik digi servod, mida seni olen näinud kasutatavat toetavad ka 50 [img]hertsi[/img] signaali - toetavad = saavad aru ja toimivad.
Analoog servod üldreeglina (ma ei tea ühtegi) ei toeta 300
hertsist signaali sest nende jaoks on see jutt 6x kiirem sellest, millele nag on ehitatud. Analoog servo ühendamise tulemus 300 hertsise signaaliga süsteemile: servo loeb (mõõdab) oma asukohta koguaeg valesti ning üritab koguaeg korrigeerida ennast suures koguses kuid saab iga kord täiesti lambi asukoha käsu. Selline 50x sekundis lahmimine lõppeb servole tavaliselt surmavalt ning seda on tavaliselt näha sinise suitsuna. Kuidas ära tunda, et asi jama - servo tõmbleb ja iniseb isegi siis kui hoovastik pole küljes. Korraks ühendamine tavaliselt ei tapa, küll aga 10 sekundine piinamine võib juba lõppeda servo surmaga.
Digiservode teine erisus analoogist - nendel ei ole otseselt seotud mootori vool etteantud asukoha ja reaalse servo asukoha vahega vaid mootorile antakse 100% voolu seni kuni servo on jõudnud 100% õigesse kohta. Voolu antakse implussidena. Tänu sellele, et ka väikse (eesmärgi ning reaalsuse) erisuse korral antakse 100% voolu mootorile on digiservod erksamad ning hoiavad oma postitsiooni paremini kui analoogid. Nende puhul on töötava servo nügimisel kohe kuulda, et hakkab pinisema tugevalt (mootrit pritsitakse 100% vooluga kohe väikese erisuse korral).
Sellest lähtuvalt (et vool on ainult, kas 100% võimalikust või 0% kui õige asukoht on saavutatud) võtavad digiservod üldiselt rohkem voolu kuid see kasutatakse kõik heal eesmärgil
.
HRS'is toimivad süsteemid - toimivad lisaks muudele edevatele funktsionaalsustele lisaks 300 hertsises resiimis -> ühendad analoog servo ja saad tast lahti.
Digi servot võib kõigi süsteemidega ühendada - ta on inteligentsem ning saab aru mõlemast singaali sagedusest.
Digi servo on "parem" ka "analoog" süsteemidega ühendatuna kuna: analoog süsteemis saab digiservo lihtsalt oma käsud kätte vaid 50 korda sekundis (kuigi toetab ka 300't) - kõik muud tema hüved on aga samad.
Mida head HRS veel teeb:
Signaal toetab suuremat servo postitsioonide arvu (resolutsiooni), mis tähendab seda, et servot (ja mudelit) on võimalik täpsemalt juhtida.
Signaali kaudu on võimalik vastuvõtjat "progeda" - minul on näiteks failsafe asendid seadistatud pulti. Süsteemi sisse lülitades kopitakse esimese 30 sekundi jooksul failsafe seaded vastuvõtjasse.
Ja nüüd siis sinu täpsema küsimuse juurde:
Kas MX-3 on HRS resiimis - ei tea...
Tean vaid niipalju, et Sanwa asjad on traditsiooniliselt "analoogid". Nende kõvemad (kiiremad + tugevamad) servod on samuti "analoogid". Viimasel ajal on tulnud Sanwalt välja rohkem digiservosid (on alustatud tootmist). Iga servo puhul tuleb konkreetselt otsida "Digital" kirja.
"Analoogi" (mitte servode puhul) ei ole mõtet karta kuna 50 korda sekundis tähendab reaalsuses viidet maksimaalselt 0,02 sekundit, keskmiselt aga 0,01 sekundit
(ei ole mõtet loota, et keerad rooli alati kõige halvemal momendil).
Tulemus - väga paljud kasutavad raadiotena mitte_hrs'i ning servodena digisi kuna:
a) hrs ei anna enamustele sõitjatele tunnetatavat raadiosüsteemi kiiremat toimimist.
b) digiservod annavad tuntavalt kiirema reageerimise.