Kas RC autodel peab olema on-off lüliti?
Kas RC autodel peab olema on-off lüliti?
Kas võistlustingimused nõuavad (Eesti, välismaa) on-off lüliti olemasolu rc autodel? Võistlusmäärustest igatahes sellist punkti ei leidnud - ju siis ei nõua - aga küsin igaksjuhuks üle.
Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Lüliti kasutamine ei ole kohustuslik !! lüliti kasutamine on küll mugav,aga samas ka suht riskantne. hea näide : kuidas oma FG 1/5-ga ülemiste parklas tänu lüliti rikkele vastu betoon serva sõitsin ja mudeli suht korralikult ära lõhkusin....kui kasutad lülitit,siis kontrolli ja puhasta lülitit pidevalt ja korralikult 
Mul õnneks saab lüliti radiobox'is olla ja välismõjude eest veekindla kummiümbrisega kaitstud, kuid võibolla siiski võtan ära. Mida vähem ühendusi, seda vähem kohti, mis üles ültlevad. Pealegi servode tarbitav vool on kuni 3A, mis on seda lülitit vaadates päris palju - tekib pingelang jne.
Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Ma saan aru ,et lüliti mõte ongi sellel ,et teda saaks kasutada väljaspool raadiobox`i´.Kui juba kaane all oled siis võid ju litsalt akujuhtme eemaldada. Minu auto manualis on kirjas ,et ei ole soovitatav kasutada lülitit.
Ise lõhkusin mootori ära kuna lüliti vedas alt ja masin pani täisgaaasil edasi kuni kraavis viskas selili ja töötas pöörded põhjas kuni kütus sai otsa aga kokku ta jooksis.
Ise lõhkusin mootori ära kuna lüliti vedas alt ja masin pani täisgaaasil edasi kuni kraavis viskas selili ja töötas pöörded põhjas kuni kütus sai otsa aga kokku ta jooksis.
Mul on nitroka peal akuühendus pistikuga, lülitit ei ole. Väga paljud kasutavad nii. Vastuvõtjast on toodud pikendusega välja ja akuühendus on tehtud väljaspool igasugu veekaitsmeid. Kui kasutatakse lülitit, siis pigem mingit vastupidavamat, mitte seda raadiotega kaasatulevat käkki. Lüliti on väga ebakindel asi, vibra ja niiskus mõjuvad talle halvasti, pistik on kindlam. Kaane alla ei ole minuarust mingit pointi lülitit toppida.
Elektriautodel kasutan lülitit, kuigi põhimõtteliselt saab ka ilma, akupistiku eemaldamisega. Aga on ka elektrikal lüliti suremise tõttu sõit pooleli jäänud. Suur vahe on muidugi nitroga selles, et elektrikas jääb lüliti suremisel seisma, nitrokas paneb teadmata suunas ajama (mehhaaniline failsafe ehk gaasitagastusvedru on minuarust äärmiselt oluline IGALE nitroautole).
1:5 autodel on reeglites nõutud mootori suretuslüliti olemasolu, EFRA reeglites vist isegi lausa standardses kohas peab olema. Raadioaparatuuri lülitit ei pea olema.
Elektriautodel kasutan lülitit, kuigi põhimõtteliselt saab ka ilma, akupistiku eemaldamisega. Aga on ka elektrikal lüliti suremise tõttu sõit pooleli jäänud. Suur vahe on muidugi nitroga selles, et elektrikas jääb lüliti suremisel seisma, nitrokas paneb teadmata suunas ajama (mehhaaniline failsafe ehk gaasitagastusvedru on minuarust äärmiselt oluline IGALE nitroautole).
1:5 autodel on reeglites nõutud mootori suretuslüliti olemasolu, EFRA reeglites vist isegi lausa standardses kohas peab olema. Raadioaparatuuri lülitit ei pea olema.
Mul radioboxi küljes olev lüliti on alloleva värgendusega, mis hoiab sopa ja niiskuse väljas. Kuid siiski eemaldan lüliti ja kasutan Deans Micro Plug'i. Kindlam ja turvalisem tunne 
ning ~15A kannatab kenasti
ning ~15A kannatab kenasti Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Kas see gaasitagastus vedru ei koorma räigelt servot. Mõtlen ,et peab ju vedru päris tugev olema ,et servot kah tagasi suruda või ei sikuta ta servot tagasi vaid kuidagi gaasihooba, Kuidas see käib? Või seletaksid veidi lähemalt OLLO. Igaljuhul tundub hea mõte olevat. Proovin järgi kuna endal auto korduvalt ära läinud.
Jah, ollo, kas oled mõõtnud ka kui tugev see vedru olema peab, et "harju keskmise" servo tagasi tõmbaks ja kui suurt koormust servole avaldab?
Mul näiteks offroad masinal on standarservo gaasi/piduri peal. Vedru proovinud ei ole, aga "tunne" ütleb, et gaasi andes annaks selline vedru servole päris suure koormuse.
Mul näiteks offroad masinal on standarservo gaasi/piduri peal. Vedru proovinud ei ole, aga "tunne" ütleb, et gaasi andes annaks selline vedru servole päris suure koormuse.
Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Mõõtnud ei ole (mis seal ikka mõõta), aga vedru vajalik tugevus sõltub suuresti servost. Futaba 9451 käib suht lõdvalt, vanad analoogservod (9402 või misiganes) olid palju kangemad. 9451'le aitab täiesti tavalisest kummirõngast (stiilis juuksekumm), mis on sõltuvalt pikkusest kaheks või kolmeks keeratud ja ümber karburaatori, nii et tõmbab siibri kinni. Õige tugevus tuleb leida proovimise teel, st. tõmbad puldist gaasi peale ja siis lülitad vastuvõtja välja (tavalise FMi puhul aitab ka saatja väljalülitamine). Vedru peab olema parasjagu nii tugev, et siibri kinni tõmbab, rohkem pole vaja. Kinni võiks tõmmata ka poole gaasi pealt, mitte ainult täisgaasilt (täisgaasilt tuleb lihtsamini kinni).
Lisaks kummile karbussi ümber (just LISAKS, mitte selle ASEMEL) võib pruukida ka servo õlaga ühendatud tagastusvedru. Miks mitte selle asemel? Sellepärast, et kui juhtub näiteks gaasivardaga midagi, siis karburaatori kummilutt avab oma elastsusjõuga siibrit ja kumm karbussi ümber on ainus asi, mis sel puhul aitab.
Mõnedel mootoritel on tagastusvedru juba karburaatorisse sisseehitatud. Ma ise pole küll ühtki sellist pruukinud, aga arvan, et sele tugevusest piisab kummiluti jõu ületamiseks, servot see vaevalt et jõuab kinni tõmmata. Aga mine sa isahane tea.
Koormamise jutust - no las ta siis koormab seda gaasiservot, mis sest ikka juhtub. Servo selle jaoks ongi, et tööd teha. Roolikeeramine koormab ka rooliservot, ega sa sellepärast ju keeramata ei jäta? Positiivse poole pealt saab varem teada, kui vastuvõtja akud hakkavad ära kukkuma, lihtsalt gaasi ei jaksa enam peale tõmmata
Lisaks kummile karbussi ümber (just LISAKS, mitte selle ASEMEL) võib pruukida ka servo õlaga ühendatud tagastusvedru. Miks mitte selle asemel? Sellepärast, et kui juhtub näiteks gaasivardaga midagi, siis karburaatori kummilutt avab oma elastsusjõuga siibrit ja kumm karbussi ümber on ainus asi, mis sel puhul aitab.
Mõnedel mootoritel on tagastusvedru juba karburaatorisse sisseehitatud. Ma ise pole küll ühtki sellist pruukinud, aga arvan, et sele tugevusest piisab kummiluti jõu ületamiseks, servot see vaevalt et jõuab kinni tõmmata. Aga mine sa isahane tea.
Koormamise jutust - no las ta siis koormab seda gaasiservot, mis sest ikka juhtub. Servo selle jaoks ongi, et tööd teha. Roolikeeramine koormab ka rooliservot, ega sa sellepärast ju keeramata ei jäta? Positiivse poole pealt saab varem teada, kui vastuvõtja akud hakkavad ära kukkuma, lihtsalt gaasi ei jaksa enam peale tõmmata
No mida rohkem servot koorman, seda rohkem kulub energiat. Servo tööiga väheneb ja 45-minutise finaali ajaks on minul vaja siis juba nii 2500mAh 6V aku pardale, mis on ka lisakaal.
Ok, ei vaidle vastu ja katsetan ollo soovitust! Õige soovitus ja olen seda ka mujal kohanud. Lihtsalt peaks siis enne gaasile mingi asjalikuma uue servo peale panema, mis oleks ka lihtsalt "tagasi tõmmatav". See sõltub vist peamiselt servo ülekande ehitusest.
Ok, ei vaidle vastu ja katsetan ollo soovitust! Õige soovitus ja olen seda ka mujal kohanud. Lihtsalt peaks siis enne gaasile mingi asjalikuma uue servo peale panema, mis oleks ka lihtsalt "tagasi tõmmatav". See sõltub vist peamiselt servo ülekande ehitusest.
Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Nojah, ma voolutarbe kohta väga sõna ei võta, mul ei ole see probleemiks. 1:10 onroad on servodele kindlasti kergem kui offroad, mul on nii gaasi kui rooli peal 9451'd, pardaaku 1200mAh ja peale 30 min finaali (+5min soojendust) jääb sinna veel üle poole sisse. NiCd aegadel oli 600-700mAh akudega see probleem, et 45-minutilist finaali ei tahtnud nad alati kesta, NiMh'ga probleeme pole.
Kergema "vabakäiguga" servo on kindlasti abiks asja juures, pääseb väiksema lisakoormusega. Samas, kui kasutada lisavedru servoõla küljes, siis see on pidurdamisel ju hoopis abiks
Kergema "vabakäiguga" servo on kindlasti abiks asja juures, pääseb väiksema lisakoormusega. Samas, kui kasutada lisavedru servoõla küljes, siis see on pidurdamisel ju hoopis abiks
Selle tagamõttega tihtipeale soovitataksegi seda vedru, et pidurdamine veidi erksam ja "kiirem" oleks. Vaatan ja katsetan, anna siis teada ka tulemustest. Oligi mõttes üks ~350kr standard-digiservo gaasi-piduri peale panna.
Lauri Laidna - http://www.pistik.com" onclick="window.open(this.href);return false;
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
[ Xray XB808 2011 + RB Engine | Xray XB808 Electric | Schumacher Mi4LP | VirtualRC ]
Kui oleks olnud mul nitormudelil niimoodi tehtud ühel Pärnu onroad võistlusel oleks saanud rohkem kui 10 finaalis sõita. Tagastusvedru oli pidurilingi poolse servoõla külge, mis aga otsustas peale kokkupõrget teise poole küljest irduda, ning loomkatse näitas, et pole võimalik sõita kui pidur koguaeg peal on. Aga nu ta pidi siis tookord nii minema.ollo kirjutas:Jep, samas "turvakaalutlustel" soovitatakse vedru panna servoõla gaasipoolele, et näiteks õla irdumisel servost gaasi peale ei tõmbaks. Kui vähegi võimalik, võiks seda niipidi teha.
