Enamus mu murega juba kursis, kus eelmistel võistlustel ei saanud mootorit käima kuna stardimehhanism ei suutnud mootorit ringi ajada, siis nüüd on mõned küsimused, et..
1. kes teda näppis, siis tundus kõigile nats kahtlane see nõks, et kui kolb liigub ülemisse n.ö. surnud seisu siis teeb ta seal justkui kaks nõksu, mis praeguse diagnoosi järgi polegi muud kui, et kolb jookseb hülsis ülal üsna tihkelt juskui kergelt kinni ja ja kui keps jookseb väntvõllil edasi siis alla liikudes tõmbab uuesti lahti.. et kui normaalne see on, sest muud viga mootoris ei tuvastanud... Originaal mootor, mis autoga kunagi kaasa tuli sellel liigub kolb ülemisest seisust üsna pehmelt läbi..
2. küsimus elektrimootoritega kokku puutunutele, et äkki viga elektrimootoris, mis mul nitrokat käima veab, et mootorit lahti kiskudes, ei leidnud sealt ka midagi "erilist", et selle asja nimi on vist rootor, kus harjad peal käivad ja pinnad olid küll natuke tumedad, aga võhiku jaoks normaalsed, et kas võib olla viga selle pinna puhtuses, et elektrika jõud näiteks on hoopis raugenud ja ei vea mootorit käima.. näpuvahel mootorit pöördesse lastes ei oska selle jõudu hinnata..
Mure mootoriga vol.2
Mul kah selle elektrimootoriga vahest siuke kamm, et ei jõua nagu ringi käia...tundub et viga on el.mootoris mitte nitro-mootoris.
Alguses mõtlesin, et 1500A aku jääb väheseks, et muretseks 3200A aku vms. Aga kui sul kah siuke jama, siis vast aku suutlikuses probleemi ei tohiks olla või mis, kuigi sul kah vist 1500 akud? Sest ka seda, et alguses originaal mootoriga oli kõik korras, kui OS peale läks, hakkas hiljem see jama pihta. Kas on siis elektrimootor just samal hetkel oma parimad omadused mahajätnud kui mootorit vahetasin, mis ka sul juhtus samal hetkel olema, või tahab siiski OS mootor paremat käivitajat.
Alguses mõtlesin, et 1500A aku jääb väheseks, et muretseks 3200A aku vms. Aga kui sul kah siuke jama, siis vast aku suutlikuses probleemi ei tohiks olla või mis, kuigi sul kah vist 1500 akud? Sest ka seda, et alguses originaal mootoriga oli kõik korras, kui OS peale läks, hakkas hiljem see jama pihta. Kas on siis elektrimootor just samal hetkel oma parimad omadused mahajätnud kui mootorit vahetasin, mis ka sul juhtus samal hetkel olema, või tahab siiski OS mootor paremat käivitajat.
Ma siin puhtalt oletan kuid OS mootor võiks ju teoreetiliselt tihkem ja seega raskemini ringi aetav olla. Kui nüüd seeläbi on elektri mootor saanud rohkem koormust, kas see siis omakorda ei soodusta rohkem kontaktide tahmamist ja edaspidi sinna takistuse tekkimist? Kui selline loogika ahel paika peab siis tänu tahmastele/mustadele kontaktidele jääb osa võimsust kontaktidele maha ja el. mootor annab veelvähem võimsust välja, süvendades sellega probleemi veelgi. Kui asjad nii on siis selle kohta võiks kohe kindlasti midagi välismaistest revo foorumitest leida.
Tegu on puhtalt oletuste reaga, mida võiksid mõned elektrimootorite spetsid kommenteerida ja parandada.
Tegu on puhtalt oletuste reaga, mida võiksid mõned elektrimootorite spetsid kommenteerida ja parandada.
kusjuures kasutasin tutikat, vist 3300 akut.. ühesõnaga parim, mis kullost saada oli.. samas mõned päevad varem, sai mootori kenasti käima, seadistasime võistlusteks ära ja jäi ootama laupäeva... siuke lambi viga, et kust see nii äkki... ja samas ma olen lugenud selle aasta jooksul peaaegu kõiki antud auto põhiseid foorume, ega miskit sellist küll ei meenu..
See on absoluutselt normaalne, et kolb üleval kinni jääb ja vänt "kaks nõksu teeb". Ka suuri starterbokse on uute mootoritega suitsema lastud.
Mis sellel puhul teha (mitte tingimata selles järjekorras):
1)mootor eelsoojendada. Kõrgemal temperatuuril on kolvi/hülsi ist väiksem.
2)käivitamist alustada väntvõlli asendist, kus kolb on just neist kahest nõksust üle käinud ja allapoole liikumas. Saab vänt oma inertsiga järgmisel ringil lihtsamalt üle. Kui selles kinnijäänud asendis üritada käivitada, võidki jääda seda tegema, sest vända inerts ei aita.
Starterboxi puhul on abiks lasta starteri kettal enne pöörded üles võtta ja siis hooratas järsult vastu suruda. rotostardi puhul seda varianti paraku pole.
3)keera käivitamise ajaks küünal pisut lahti. Palju pole vaja, aga vahel on see abiks, vähendab kompressiooni.
Muidugi on abiks veenduda ka starterimehhanismuse toimivuses. Kui käivitusmootori kollektor on must, siis see abiks kindlasti pole. Vanal "heal" ajal, kui kollektoritreipingid olid haruldus, puhastati võistlusmootorite kollektoreid kustutuskummiga (ja pärast pesti bensu vms-ga). Harjade kontaktpinnad võib üle käia peene lihvpaberiga (ei, 120 ei ole peen) või kumera teemantviiliga, aga ürita mitte rikkuda kontaktpinna kuju. Peale puhastamist lase mootoril ~20-30 sekundit tühjalt käia, et harjad istuksid kenasti vastu kollektorit.
Mis sellel puhul teha (mitte tingimata selles järjekorras):
1)mootor eelsoojendada. Kõrgemal temperatuuril on kolvi/hülsi ist väiksem.
2)käivitamist alustada väntvõlli asendist, kus kolb on just neist kahest nõksust üle käinud ja allapoole liikumas. Saab vänt oma inertsiga järgmisel ringil lihtsamalt üle. Kui selles kinnijäänud asendis üritada käivitada, võidki jääda seda tegema, sest vända inerts ei aita.
Starterboxi puhul on abiks lasta starteri kettal enne pöörded üles võtta ja siis hooratas järsult vastu suruda. rotostardi puhul seda varianti paraku pole.
3)keera käivitamise ajaks küünal pisut lahti. Palju pole vaja, aga vahel on see abiks, vähendab kompressiooni.
Muidugi on abiks veenduda ka starterimehhanismuse toimivuses. Kui käivitusmootori kollektor on must, siis see abiks kindlasti pole. Vanal "heal" ajal, kui kollektoritreipingid olid haruldus, puhastati võistlusmootorite kollektoreid kustutuskummiga (ja pärast pesti bensu vms-ga). Harjade kontaktpinnad võib üle käia peene lihvpaberiga (ei, 120 ei ole peen) või kumera teemantviiliga, aga ürita mitte rikkuda kontaktpinna kuju. Peale puhastamist lase mootoril ~20-30 sekundit tühjalt käia, et harjad istuksid kenasti vastu kollektorit.