Active Diff

lauri · Postitus Postitas **lauri** » 18.11.2007 15:18

Kas active diff on mudelismis ammu kasutusel või uus Xray leiutis? Pole endale varem silma jäänud, kuid tundub ju päris asjalik upgrade olevat difrile. Tööpõhimõte lihtne ning ka mehhaaniliselt lihtsalt lahendatud - lootust, et ka töökindel.

http://www.teamxray.com/teamxray/news/n ... ws_id=1305

Pilt

antia · Postitus Postitas **antia** » 18.11.2007 15:45

BBF Tactyl II
http://foorum.hpi.ee/viewtopic.php?t=16 ... ght=tactyl

Märten · Postitus Postitas **Märten** » 19.11.2007 15:13

Kyosho 777 buggydel on juba tehasest kaasas nö LSD differ. Seda vist alates spec 1 versioonist.

RandoM · Postitus Postitas **RandoM** » 19.11.2007 15:28

lsd on midagi muud...

akaver · Postitus Postitas **akaver** » 19.11.2007 16:07

Käver ja janko sõitsid trennis nendega (esimesed 2 bagi oma eestis kohal).
minu arvamus:
a) super
b) kaasas on asjaga 40 spur (või bevel gear), olen harjunud sõitma 38'ga. See põhjustas tagant väikest surumist kurvist väljumisel
c) ilma gaasita keeras ägedalt
d) kaasas on 90deg kraed, need haagivad pehmemalt. 120 krae on rohkem selline on-off. Tundus, et 120 võiks äkki isegi rohkem meeldida.
e) dif täidetakse tavalise silikooniga, ja hooldus nagu tava diffil ikka. Tactyli suur probleem on kohutav hooldusvajadus.
f) õli valid diffi nii, nagu sa tahad, et sul off poweris diff oleks. on power'is toimivad siis need kraed seal.
g) kui saab veel kätte 38 hammaka, peaks vabshee äge olema.
h) sama asi peaks kohe ka truggyle välja tulema. Ja samuti saab koos active diffiga tryggile overdrive spuri - 41 (muidu 43).

soovitan soojalt.

Rixy · Postitus Postitas **Rixy** » 19.11.2007 22:25

Pilt on ilus küll, kuid seletage mulle, mis vahe on sellel tava difriga, kus neid plassmassist jubinaid sees ei ole?!?
R.

RandoM · Postitus Postitas **RandoM** » 19.11.2007 22:34

Need plastmass jubinad on Hudy Spring steel kui ma ei eksi

Active diff lukustab ennast kiirendusel ja pidurdusel ja lukustatuse astet valitakse nende plastmassjubinatega mis tegelikult on tehtud ühest kõvemast metallist.

tomkar · Postitus Postitas **tomkar** » 20.11.2007 17:07

Üks moodus kuidas mina seda endale seletanud olen on:
pisikesed sateliit hammakad on koonus taustaga ning istuvad koonuselises pesas. Juhul kui differ käib suurel kiirusel ringi siis surutakse need hammakad koonuse vahele kinni (vt tiirleva objekti kaalu arvutust ühest teisest teemast - seesama suurenev ning suuna omandav kaal surub ta oma koonuselisesse pesasse) (erinevus tavalisest diffrist - seal sile pind ning surve avaldamine niiväga õlitatud pinna takistust ei mõjuta - koonuse puhul aga küll).
Sellise arusaama puhul toimiks differ selliselt, et mida kiigemini diffri korpus ringi käib seda rohkem lukustub tema sisu. St - kurvis, kus kiirus aeglasem on differ lõdvem ning kiirel lõigul diffrid lukustuvad.
Lukustuse jõikust regulleeritakse sateliit hammakate koonuse nurgaga - mida "siledam" seda vähem lukustuv, mida peenem (kitsam) koonus seda tugevamini (varem/lihtsamini) lukustub kuna kitsama kiilu prakku surumiseks on vähem jõudu tarvis.
On mu arusaam puus või klapib reaalsusega seda ma pole veel välja uurinud kuid nii seletasin asja endale lahti.

ps. OT pläma kustutatud....

akaver · Postitus Postitas **akaver** » 20.11.2007 17:39

peaaegu õige tomkar. istu. 5-.

Satikad jooksevad laiali, ja suruvad neid kraesi. Aga muudetakse satikate krae ja planetaari krae vahelist kokkupuutepinda. Vaata, pildil on näha, et ümber planetaari on kah seib. see käib ringi koos planetaariga (istuvad kõik sama pinni peal).

aga sellest õieti saad aru alles siis, kui differ juppidena näppude vahel on..

tomkar · Postitus Postitas **tomkar** » 20.11.2007 20:01

Nuujah, minu arusaam oli kokku pandud BBF näol, seal oli juppe natuke vähem ja osad mis on x-ray pildil on minu jaoks uued, eks käed näperdades saaks paremini aru...

lauri · Postitus Postitas **lauri** » 20.11.2007 22:22

tomkar kirjutas:Lukustuse jõikust regulleeritakse sateliit hammakate koonuse nurgaga - mida "siledam" seda vähem lukustuv, mida peenem (kitsam) koonus seda tugevamini (varem/lihtsamini) lukustub kuna kitsama kiilu prakku surumiseks on vähem jõudu tarvis.

Mina saan teisiti aru, kui räägime samast asjat - Xray puhul Active Diff segments 90kraadi ja 120kraadi. Xray leht ütleb hoopis nii:
90kraadi segment - On-Power the diff becomes hard after a brief delay
120kraadi segment - On-Power the diff becomes hard immediately (no delay)

Ehk siis sile 120kraadine lukustab on-power puhul difri koheselt, 90kraadine vajab lukustamiseks suuremat jõudu ning seetõttu tekib väike viive, enne kui differ lukustub.

Igatahes tundub ju päris asjalik vidin. Tekib küsimus, miks teised tootjad seda ei kasuta? Kas patendi all, liiga uus leiutis, liiga keeruline (loe: kallis) või pole töökindel? Või eelistavad sõitjad siiski tavapärast diffi ja selline on abiks ainult teatud sõidustiili (ümberõppimise) puhul?

Correct me... üritan ise ka aru saada

akaver · Postitus Postitas **akaver** » 20.11.2007 22:36

Vahe ongi selles kraede vahelises nurgas. Ja siis on küsimus, mis poolt nad seda 120 kraadi mõõdavad. et kas see on järsem või laugem siis reaalsuses. Loogiliselt peaks olema järsem ja sügavam, nii nagu Tomkari seletas. Ehk kui tsentrifuug surub satikad laiali, siis sügavama nurgaga krae haagib paremini.

Ja ässad kasutavad taolisi pärsi palju, jose ei sõida üldse ilma (josel kas siis kõige äkilisem bbf või kyosho lsd). Samuti xray teami vanad on seda active diffi pruukinud juba vist pea 2 aastat. Yannick sõitis kogu aeg sellega, samuti see vana kes B euro ära võitis.

Aga enamuses on olnud nendega hunnik probleeme - liiga kallis, liiga õrn (vajab pidevat hooldust), jne. Xray oma on uskumatult hea hinnaga, 1600 eeki. Ja ei kasuta mingit imemääret, vaid tavalist silikooni.

lauri · Postitus Postitas **lauri** » 20.11.2007 23:23

http://www.teamxray.com/teamxray/news/n ... ws_id=1305 siin lehe all on ju seletatud koos joonisega (kuidas nad mõõdevad) ja pilt Active Diff Segments kohta ka kohe seal peal.

Ok, asi minu jaoks "selge". Kuna Xray lahendus liikuvaid osasid diffrisse ei lisa (need segmendid ju sisuliselt mitte-liikuvad) - siis võib ju ka töökindlust üpris suureks ennustada.

tomkar · Postitus Postitas **tomkar** » 21.11.2007 03:23

Njahh, sellelt pildilt:
http://www.teamxray.com/teamxray/show.p ... 73ec9da962
On üsna selge kuidas nad seda mõõdavad...
Mingi ebakõla on kuid mul muidugi idee, et äki on hammakate tagune koonus 120 kraadi ning sellest lähtuvalt haagib see ennast 120 kraadise põhja külge kõvemini kui 90 kraadisesse?
Vahet pole.. näperdada tahaks juppe siis saaks teha teadust mitte teoreetilist demagoogiat...

Sarnaste diffrite kasutusest, BBF on väga pikalt juba olemas olnud ning väidetavalt "kõik" prohvid pidavat kasutama seda/sarnaseid lahendusi.
BBF'ist rääkides siis ma nagu mäletan, et avalik legend oli, et jah, palju hooldust, erilised õlid jne kuid oma jutuajamisest tarnijaga mäletan, et väidetavalt sama hooldusvälp, mis tavapärastel diffritel ning samuti võib kasutada silikoon õlisi fine-tuninguks.

Hind oli muidugi suureks piduriks BBF'ide kasutusele võtuks, ca 6+kEEK panna vaid diffritesse on ikka suht krõbe...
Akaver minuteada eestis ainuke, kes reaalselt BBF'i kasutanud - räägi hooldusest? Tegid eri trikke? Oli märke, et kui eri trikke mitte teha siis hakkavad kiiremini kuluma?

akaver · Postitus Postitas **akaver** » 21.11.2007 08:28

Oli vähe pain jah nende BBF'idega. Ette nähtud on kasutada mingit oma määäret, selline kuuldifri määrde sugune asi. Ja see küll tõesti kaua ei kestnud. Pluss ei tohi/saa bbfi kasutada taga, see lukustub ikka way liiga palju (mul olid kõik kolm difrit BBF'id).

Ja BBF'i saab silikooni panna küll, aga on pain (nõuab harjutamist). BBF'il ei ole difri ülemine ja alumine pool omavahel seotud, on kaks erladi kaant ja nende vahel silinder, mis käivad poltidega kokku. Ehk pidevalt on oht sinna õli pannes, et üks väike valeliigutus ja asi pudeneb peos laiali.

Aga veits harjutamist, ja saab ka sellest BBF'ist jagu.

QRX · Postitus Postitas **QRX** » 21.11.2007 10:21

Hei.

Üldises plaanis on sedatüüpi difri tööpõhimõte siin õieti lahti räägitud, suhteliselt hea ülevaate saab, kui kellelgi tekib võimalus näppida 1:1 skaala autole mõeldud Auburn Gear'i difrit. Torque sensitive difrite nn töötav koonuseline hõõrdpind on üks põhielemente, koonuse nurgaga määratakse "haakimise" tugevus, 1:1 masinatel kasutatakse "teravamat" koonust suurema massiga masina puhul, haakimise indeks on tänavakasutuses suht sarnane, kui seda hinnata "rehvi kontaktpinnalt maapinna suhtes". Teine oluline osa, millest reeglina mööda vaadatakse (ei teadvustata endale) on satelliitide ja veovõlli hammakate hammaste nurk. Jällegi vaadates Auburn'i näitena (seal kõik suurem, parem vaadata) klassikalise "avatud" difri hambad on hamba tipust hamba põhja mõõdetuna väiksema nurgaga (teravamad) ning koormuse tekkides ei suruta satelliidid/veohammakad komplekti oluliselt laiali, küll aga TS difritel hakatakse mängima hamba nurkadega (offroad performance seeria puhul kasutatakse ka hamba külje "mitme tahu" tehnoloogiat", st raskem masin/rajum haakimine võrdub suurem hamba nurk (muul juhul ei hakka koonuspinnad tööle lihtsalt). Suurem hamba nurk/teravam hammaka tagune koonus võrdub "more racing/performance" ning tähendab ka vähem ekspluatatsiooni ning rohkem hooldust/spetsiifilisemaid vahendeid hoolduseks. 1:1 maailmas

QRX · Postitus Postitas **QRX** » 21.11.2007 11:24

Kusjuures, täienduseks eelmisele postitusele, Xray differ meenutab oma tööpõhimõttelt segu Auburni'i ja Lock'Right difritest. Räägiks siis natuke LR'ist. LR'i difritel ei tekita koonustele survet mitte satelliitide hammaste nurkadega mängimine vaid satelliitide "sõrmed" toetuvad sarnastele koonuspinnaga võrudele, nagu Xray layout'is näha. Nende võrude puhul tuleb tähelepanu pöörata sõrme toetuspesa ava kujule, mis on ellipsi kujuline (Xrayl paistab lausa nurk olevat, mitte ellips) ja sellele, et see võru on seotud difri korpusega, diffris mängitakse õli viskoossusega nn eeltakistuse tekitamiseks olukorras, kus üks ratas teljel ei oma kontakti maapinnaga, et koonuste hõõrdumine üldse rakenduks. Kui rakenduvad satelliidid telje ühe ratta läbi libisemisel (teadupärast satelliidid ei tööta, kui mõlemad rattad teljel pöörlevad sama kiirusega) siis satelliitide sõrmed hakkavad võrusid laiali suruma, tingituna veovõlli hammakate liikumise tekkimisest teineteise suhtes ja õli tekitatud takistusest. Võrud surutakse laiali, mis omakorda tekitab veovõlli hammaka koonuspinnale koormuse, ning kui lähemalt vaadata Xray komplekti satelliidi poolt veovõlli poole, sat sõrme ellipspinnaga võru sisemise koonuspinnaga-> välimise koonuspinnaga veohammakas-> välise ja sisemise koonusega tugivõru komplekt muutub koormuse rakendudes ühiseks tervikuks ja jõud kantakse veovõllile üle difri korpuse, mitte läbi satelliitide. Oluliselt hooldevabam variant, seetõttu ka 1:1 offroaderite poolt rohkem kasutatav.

P.S. Randole teadmiseks, et see ongi LSD differ, tööpõhimõtted on erinevad aga sedatüüpi differ on siiski Limited Slip Differential.

Nüüd sai pikk ja segane jutt.

RandoM · Postitus Postitas **RandoM** » 21.11.2007 20:57

pidasin siinkohal silmas just kyosho LSD diffrit, sest põhimõtteliselt võiks ju suvalsit diferentsiaali mis omab rataste erineva pöörlemiskiiruse vahel takistust nimetada Limited Slpi Differentialiks ehk piiratud libisemisega diferentsiaaliks.

Kyosho LSD töötab vähe teisel põhimõttel, sisuliselt on tegu tavadiferentsiaaliga, mille väisked satelliidid istuvad spetsiaalses metallsit pesas ning diferentsiaaliristid loksuva vabalt. Kontseptsioonilt on tegu diferentsiaaliga mis kunagi ei LUKUSTU, ent kiirendamisel ja pidurdamisel omab erinevat lukustatuse astet sõltuvalt mudeli kiirendamise/pidurdamise (tegelikult me muidugi teame, et füüsikas nimetatakse ka pidurdamist kiirenduseks) intensiivsuest. Ent rõhutan seda et Kyosho LSD ei lukustu. Erinevalt Xray või BBF kontseptsioonist.

QRX · Postitus Postitas **QRX** » 22.11.2007 10:20

Võimalik, pole Kyosho diffri layout'i näinud.

Aga diffrite klassifikatsioon:

1. Satelliitidega differ, ilma erinevate lisa hõõrdmehhanismideta on "open differential" sõltumata sellest, kui paksu õli me sinna kääridega sisse lõikame. Paksu õli puhul tekib LSD effekt, kuid selline layout kuulub "open differ" klassi
2. Satelliitidega differ, lisakoonuspindadega, lisavõrudega (koormust tunnetavad "torque sensitive"), hõõrdketastega (konstantne muutumata suurusega piiratud libisemine) või muude lisa mehaaniliste vidinatega sees, mis takistavad diffri vaba tööd, on LSD klassi diffrid, kaasa arvatud Xray või BBF kontseptsioon. Ja need ei ole LUKUSTUVAD diffrid, sest nad ei ole kunagi 100% jäigad.
3. Satelliitideta hammaslukkudega automaatse lukustusega (Lock Right) ja satelliitidega lisalukustus vööga manuaalse lukustusega (ARB, G Mersu originaalid) on jäigad, lukustuvad diffrid.

Punkti 2 ja 3 vahele jääb veel ilma satelliitideta tiguhammakate süsteemiga differ (Torsen) mis kannab jäigalt 1:2 jõu üle libisevalt rattalt pidavale rattale, kuis ei ole ei lukustuv ega ka LSD. Suhteliselt vähe esinev variant, nõudis rallikate puhul väga tihedat hooldust. Kasutati omal ajal B-grupi rallikatel ja tänapäeval modifitseeritud kujul Subarutel.

Lihtsalt infoks, et asju õieti nimetada.

ollo · Postitus Postitas **ollo** » 22.11.2007 12:17

QRX kirjutas:Punkti 2 ja 3 vahele jääb veel ilma satelliitideta tiguhammakate süsteemiga differ (Torsen) mis kannab jäigalt 1:2 jõu üle libisevalt rattalt pidavale rattale, kuis ei ole ei lukustuv ega ka LSD. Suhteliselt vähe esinev variant, nõudis rallikate puhul väga tihedat hooldust. Kasutati omal ajal B-grupi rallikatel ja tänapäeval modifitseeritud kujul Subarutel.

Lihtsalt infoks, et asju õieti nimetada.

STi subaaridel on torsen ees vist alates MY05'st? Keskel ja taga (ainult turbol) oli vähemalt kuni bug eye Imprezadeni ketastega (Viscous Coupling) LSD, viimaste kohta ei tea. Osadel STi'del oli keskel elektriliselt regullitava jaotusega diff ja ees üks väga naljakas asi nimega SureTrac, mis on AP racingu poolt aretatud hammasratasteta differ. Kuidas kurat see töötab, on minu jaoks siiani segane, aga mingid pildid niukse asja lahtivõtmisest on siin:
http://www.mycaterham.com/66828/117416.html
Väga võimsatele autodele seda ei soovitatud igatahes, kippusid õhku lendama, aga muidu väga lahe asi näeb välja

QRX · Postitus Postitas **QRX** » 22.11.2007 12:47

See differ on päris punk, isiklikult pole elusast peast sellist näinudki. (viimase 18 aasta jooksul on väga palju erinevaid non-open differid minu käest läbi käinud) Tööpõhimõte meenutab natuke Lock Right'i aga tundub, et kui üks ratas reaalselt õhus on, siis need vahepulikad hakkavad "läbi klappima" suure koormuse korral, st offroadiks ilmselt ei sobi. Sõiduauto puhul ilmselt toimib konkreetsemalt, kui suvaline hõõrdpindadega LSD.

Subaru osas ma väga kodus pole, mingi ajavahemiku subarute diffreid toodi küll minu kätte häälestamiseks, just Torsen'eid, kuna mul vanast ajast kogemus nendega, sellest ka minu info, et neid subaru puhul kasutatakse. Mujal pole eriti kaasajal nende kasutust kuulnud.